Saksa lambakoer —tõuinfo, hooldus ja toitumine

Sisukord

• Ajalugu ja päritolu
• Iseloom ja käitumine
• Liikumine ja aktiivsus
• Elustiili sobivus
• Hooldus ja tervis
• Kuidas toita saksa lambakoera?

Andmed põhinevad FCI,
AKC ja EKL ametlikul tõuinfol.

Ajalugu ja päritolu

Saksa lambakoer kujunes 19. sajandi lõpus Saksamaal. Tõu võtmeisik oli kapten Max von Stephanitz, kes soovis aretada intelligentset, töökindlat ja mitmekülgset karjakoera. Aluseks võeti eri piirkondade karjakoerad. 1899. aastal registreeriti tõuraamatu esimeseks koeraks Horand von Grafrath (algse nimega Hektor Linksrhein) ning samal aastal asutati tõuklubi Verein für Deutsche Schäferhunde (SV), mis kujundas varase standardi.

20. sajandil, kui karjatamine vähenes, sai saksa lambakoer kiiresti politsei- ja teenistuskoeraks ning tegutses sõdade ajal side-, valve- ja päästetöös. Tõug levis Euroopas ja Ameerikas (AKC tunnustas 1908. aastal). Suurbritannias kasutati pikka aega nimetust „Alsatian”. Rahvusvaheliselt on alusdokumendiks FCI standard nr 166. Tänapäeval hinnatakse saksa lambakoera mitmekülgsust – alates otsingu- ja päästetööst ning juht- ja teenistuskoera tööst kuni tasakaaluka perekonnakaaslaseni.

Saksa lambakoera iseloom ja käitumine

Saksa lambakoer on intelligentne, tähelepanelik ja kiiresti õppiv tõug, kes reageerib hästi koolitusele. Tema loomupärane lojaalsus ja soov meeldida teevad temast suurepärase kaaslase kogenud koeraomanikule. Ta on loomult valve- ja kaitseinstinktiga, mis tähendab, et ta võib olla võõraste suhtes alguses ettevaatlik, kuid omaniku suunamisel ja korraliku sotsialiseerimisega on ta tasakaalukas ja usaldusväärne.

Erinevalt isepäisematest tõugudest otsib saksa lambakoer aktiivselt juhiseid ja reageerib hästi autoriteedile – kuid see peab olema õiglane ja rahulik. Ta vajab kindlakäelist, järjepidevat kasvatust, mis põhineb positiivsel kinnistamisel. Kuna tegemist on väga nutika koeraga, on vaimne tegevus sama oluline kui füüsiline. Kui teda ei suunata ega kaasata, võib ta hakata ise otsuseid langetama – mis võib väljenduda soovimatus käitumises nagu haukumine, närimine või liigne valvsus.

Liikumine ja aktiivsus

Saksa lambakoer on töökoer selle sõna kõige sisulisemas tähenduses – ta vajab igapäevast koormust, mis ühendab liikumise ja mõttetöö. Lühike jalutuskäik ei ole talle piisav; ta vajab eesmärgipärast tegevust nagu kuulekuskoolitus, jäljetöö, agility, rallitreening või hoopis teenistustöö. Kui tal on oma „töö“, muutub ta rahulikuks, tasakaalukaks ja rahulolevaks koeraks.

See tõug on vastupidav ja valmis pingutama igas olukorras. Ta sobib hästi aktiivsele inimesele, kes naudib matkamist, treenimist või pikemaid jalutuskäike. Vaimne tegevus – nagu käskluste õppimine, probleemide lahendamine või lõhnade järgi otsimine – on oluline, et vältida igavusest tingitud käitumisprobleeme.

Elustiili sobivus

Saksa lambakoer sobib inimesele või perele, kes suudab pakkuda talle eesmärki, tegevust ja suunamist. Ta ei ole hea valik inimesele, kes soovib sülekoera või rahulikku kaaslast. Samuti ei ole ta ideaalne valik esmakordsele koeraomanikule, kui puudub kogemus või võimalus tegeleda põhjaliku koolituse ja sotsialiseerimisega.

Peredes, kus koera vajadusi mõistetakse, on ta ustav ja hooliv pereliige, kes sobib hästi ka lastega, eeldusel et mõlemad pooled on omavahel harjunud. Ta võib aga olla domineeriv väiksemate või arglike loomade suhtes, kui sotsialiseerimine on puudulik. Korterielus saab saksa lambakoer hakkama vaid juhul, kui talle tagatakse järjekindel liikumine ja tegevus. Parim on kodu, kus on aed ja võimalus vabalt joosta. Samas peab aed olema turvaline ning koera tegevusel tuleks silma peal hoida, sest järelvalveta võib ta hakata iseseisvalt „oma tööd“ tõlgendama ja tegutsema viisil, mis ei pruugi omanikule alati sobida.

Hooldus ja tervis

Saksa lambakoeral on keskmise pikkusega topeltkarv, mis vajab regulaarset harjamist – eriti kevadel ja sügisel, kui ta karva vahetab. Tema kasukas kaitseb teda hästi nii külmas kui ka mõõdukalt soojas kliimas, kuid väga kuumade ilmadega vajab ta varju ja jahutust.

Tõul esineb mõningaid pärilikke terviseprobleeme, mille hulka kuuluvad puusa- ja küünarliigese düsplaasia, degeneratiivne müelopaatia ning seedetrakti tundlikkus. Vastutustundlik kasvataja teeb terviseuuringud ja annab soovitusi nii toitumise kui ka liikumiskoormuse kohta. Saksa lambakoer ei ole toidu osas eriti valiv, kuid vajab kvaliteetset ja liharikast toitu, mis toetab tema lihastikku ja liigeseid. Eaka koera puhul tuleb arvestada liigeste toetamise ja mõõduka füüsilise aktiivsusega.

Kuidas toita saksa lambakoera?

Saksa lambakoer on suur, intelligentne ja aktiivne tõug, kellel on tihe topeltkarvkate ja tugev lihaskond. Tõul on kalduvus puusa- ja küünarliigese düsplaasiale, toiduallergiatele ja seedetundlikkusele. Toitumisel tuleb arvestada liigeste, karvkatte, seedimise ja kehakaalu toetamisega.

Toit peaks sisaldama:

• kõrgekvaliteedilist loomset valku (nt kana, kalkun, veiseliha või lõhe), mis toetab lihasmassi ja organismi üldist tugevust;

• glükoosamiini ja kondroitiini, mis aitavad säilitada liigeste liikuvust ja ennetavad liigeseprobleeme;

• oomega-3 ja -6 rasvhappeid (nt kalaõli), mis toetavad naha ja karvkatte tervist ning aitavad vähendada põletikke;

• prebiootikume ja kiudaineid, mis soodustavad seedesüsteemi tööd ja aitavad vältida seedehäireid;

• mikrotoitaineid (nt tsink, biotiin, E-vitamiin), mis toetavad naha kaitsevõimet ja tugevdavad immuunsüsteemi;

• mõõdukat kuni madalat rasvasisaldust, et hoida kehakaalu kontrolli all, eriti madalama aktiivsuse korral.

Täiendavad soovitused:

• Toidukogus tuleb määrata koera suuruse, vanuse ja kehalise aktiivsuse alusel. Täiskasvanud saksa lambakoera on soovitatav toita 2 korda päevas.

• Kutsikatele sobib suure tõu kutsikatoit, mis sisaldab kaltsiumi ja fosforit tasakaalustatult, et ennetada luustikuga seotud probleeme.

• Maiuseid tuleks anda mõõdukalt ja arvestada need päevase kaloraaži hulka. Soovitavalt valida madala rasvasisaldusega ja funktsionaalse toimega variandid (nt liigestugevdavad).

• Karvkatte seisundi parandamiseks võib kasutada toidulisandeid, nagu kalaõli või linaseemneõli.

• Regulaarne kehakaalu jälgimine on oluline, et ennetada liigset koormust liigestele.

• Värske vesi peab olema alati kergesti kättesaadav.

• Kui esinevad seedimisprobleemid, nahakaebused või liigesejäikus, tuleks pidada nõu loomaarstiga ja vajadusel valida spetsiaalne veterinaartoit.

Tasakaalustatud ja aktiivse tõu vajadustele kohandatud toit aitab saksa lambakoeral säilitada tugevat kehaehitust, head liigeste tervist, läikivat karvkatet ja üldist elujõudu.

Suure liikumisvajadusega koerad on veel näiteks: siberi husky, borderkolli, austraalia lambakoer, jack russelli terjer ja dalmaatsia koer.