Rotveiler – tõuinfo, hooldus ja toitumine

Sisukord

• Ajalugu ja päritolu
• Iseloom ja käitumine
• Liikumine ja aktiivsus
• Elustiili sobivus
• Hooldus ja tervis
• Kuidas toita rotveilerit?

Andmed põhinevad FCI ja EKL ametlikul tõuinfol.

Ajalugu ja päritolu

Rotveileri juured ulatuvad Rooma leegionide veisteajamiskoerteni, kes liikusid koos vägedega üle Alpide ning kelle ülesanne oli karja juhtida ja inimesi ning vara kaitsta. Hiljem kujunes tänapäevane tõug Lõuna-Saksamaal Rottweili ümbruses, kus tugevad ja töökindlad koerad ristusid kohalike töökoertega ning said tuntuks kui Rottweil’i lihunikukoerad (Metzgerhund) – nad saatsid karju turgudele, valvasid kaupa ja isegi peremehe rahakotti. Tõu nimi ongi seotud Rottweili linnaga ning selle ajaloolise kaubanduskeskuse traditsioonidega.

19. sajandi lõpus vähenes vajadus veisteajamiskoerte järele, ent rotveiler leidis kiiresti uue väljundi politsei- ja teenistuskoerana. 1901. aastal kirjeldas esimene standard rotveilerit juba eraldi tõuna, varsti loodi Saksamaal ka tõuklubid ning 1921. aastal ühendati need ADRK-iks(Allgemeiner Deutscher Rottweiler-Klub), mis koordineerib tõutööd tänini. Ameerika Kennelklubi (AKC) kanti rotveiler 1931. aastal ja FCI võttis tõu lõplikult vastu 1955. aastal. Nii säilis algne mitmekülgne tööinnukus, mis on toonud rotveileri rollidesse alates valve- ja otsingutööst kuni perekoerana.

Iseloom ja käitumine

Rotveiler on rahulik, enesekindel ja tähelepanelik koer, kelle loomuses ei ole põhjendamatut agressiivsust. Teda iseloomustavad tasakaalukus, lojaalsus ja tugev kaitsevajadus oma pere suhtes. Võõraste suhtes võib ta esialgu olla reserveeritud, kuid sotsialiseerimine ja järjepidev koolitus aitavad tal kiiresti kohaneda ja olukordi rahulikult hinnata.

Tõug on väga inimesekeskne – üksindus ja sihitu tegevus võivad tekitada rahutust ja stressi. Rotveileril on hea tööinstinkt ja tugev motivatsioon õppida, kuid ta eeldab kindlameelset ning õiglast juhendamist. Ta reageerib väga hästi positiivsele treeningule, järjepidevatele piiridele ja struktureeritud harjutustele. Liigne karmus või ebaõiglane kohtlemine võib usaldussuhet kahjustada. Õigesti juhituna on rotveiler tasakaalukas, kuulekas ja südamlik kaaslane, kes tunnetab oma inimeste meeleolusid ning reageerib neile tähelepanelikult.

Liikumine ja aktiivsus

Rotveiler on keskmisest kõrgema energiaga töökoer, kes vajab igapäevast liikumist ning vaimset koormust. Talle on olulised  pikemad jalutuskäigud, tempokas jooks ning tööharjutused, nagu kuulekus ja lõhnatöö, samuti kandmis- või veotöö matkadel. Liikumisvajaduse eiramine võib tuua kaasa rahutuse ja soovimatu käitumise.

Ta sobib hästi erinevatesse koerasportidesse – kuulekuskoolitus, IGP/IPO (jälg, kuulekus, kaitse) stiilis tööd, jäljeajamine ja ka canicross (koerakross) või koeraga matkamine annavad talle vajaliku väljundi. Vaimse koormuse tagavad probleemülesanded, lõhnamängud ja sihipärased treeningud, mis hoiavad koera rahuliku ning keskendununa.

Elustiili sobivus

Rotveiler sobib inimesele või perele, kes väärtustab järjepidevust, selgeid reegleid ja aktiivset eluviisi. Ta ei ole koer, keda jätta päevadeks üksi hoovi või korterisse – ta vajab kontakti, liikumist ja mõtestatud tegevusi. Perre sobib ta hästi siis, kui mõistetakse tema vajadusi: varajane sotsialiseerimine, järjekindel kasvatamine ja igapäevane rutiin on võtmetähtsusega.

Suuremate lastega peres võib rotveiler olla tore, hell ja kaitsev kaaslane, väiksemate laste puhul on vajalik täiskasvanute järelevalve ja koera kannatlik õpetamine. Teiste koertega saab ta üldjuhul hästi läbi, kui sotsialiseerimine on varakult tehtud. Väiksemate loomadega koos elades tuleb arvestada tagaajamisinstinktiga ning teha järjekindlat ennetavat treeningut.

Hooldus ja tervis

Rotveilril on lühike, tihe karvkate, mida on lihtne hooldada – kord või paar korda nädalas harjamine eemaldab lahtise karva ja tolmu. Karvavahetuse perioodil võib harjata sagedamini. Pesema peab vastavalt vajadusele. Kõrvu tuleks regulaarselt puhastada, silmad ja nahk üle vaadata, hambaid harjata ning küüsi lõigata.

Tõug on üldiselt tugev, kuid nagu paljudel keskmise kuni suure kasvuga tõugudel, võivad esineda pärilikud tervisemured: puusa- ja küünarliigese düsplaasia, südameprobleemid (nt aordi stenoos), maokeeru risk (GDV) ning teatud ortopeedilised vaevused. Vastutustundlik kasvataja teostab vajalikud terviseuuringud. Rotveileri keskmine eluiga on tavaliselt 9–12 aastat, hea hoolitsuse ja sobiva koormuse korral sageli kauemgi.

Kuidas toita rotveilerit?

Rotveileri toitumisel tuleb arvestada tema lihasmassi, aktiivsuse ja koormusega. Tasakaalustatud, kvaliteetne toit aitab hoida head vormi, toetab liigeseid ja immuunsüsteemi ning ennetab ülekaalu.

Toit peaks sisaldama:

• kvaliteetset loomset valku (kana, veis, lammas, kala), mis toetab lihaste tööd ja taastumist;

• oomega-rasvhappeid, mis hoiavad naha ja karva tervena;

• glükoosamiini ja kondroitiini (või teisi liigeseid toetavaid koostisosi), mis aitavad liigestel koormusega toime tulla;

• vitamiine ja mineraale, mis toetavad immuunsust ja ainevahetust;

• suure tõu kutsikate puhul spetsiaalset kasvutoitu, mis aitab vältida liiga kiiret kasvu ja liigeste ülekoormust.

Lisasoovitused:

• Jagada päevane toidukogus kaheks või kolmeks toidukorraks.

• Vältida intensiivset füüsilist koormust 60 min enne ja pärast toitmist, vähendamaks maokeeru riski.

• Hoida koer saledas vormis – ülekaal koormab liigeseid ja südant.

• Vajadusel valida liigeseid või naha/karva toetav toit või lisand.

• Valida toit vastavalt vanusele ja aktiivsusele: kutsikad vajavad tasakaalustatud kasvu toetavat toitu, töökoerad rohkem energiat ning eakamad koerad kergemini seeditavat ja liigeseid säästvat toitu.

• Värske joogivesi peab alati olema saadaval ning toitumise muutused tuleks teha järk-järgult, kahtluse korral konsulteerida loomaarstiga.

Suure liikumisvajadusega koerad on veel näiteks: siberi husky, borderkolli, austraalia lambakoer, jack russelli terjer ja dalmaatsia koer.