Dalmaatsia koer — tõuinfo, hooldus ja toitumine

Sisukord

• Ajalugu ja päritolu
• Iseloom ja käitumine
• Liikumine ja aktiivsus
• Elustiili sobivus
• Hooldus ja tervis
• Kuidas toita dalmaatsia koera?

Andmed põhinevad FCI,
AKC ja EKL ametlikul tõuinfol.

Ajalugu ja päritolu

Dalmaatsia koer on üks äratuntavama välimusega tõuge, keda on kujutatud juba varauusaegsetel maalidel ja gravüüridel. Tõu nimi viitab Dalmaatsiale Aadria mere rannikul, kuid tema täpne päritolu on mitmekesine. Arvatakse, et dalmaatslase esivanemad liikusid koos kaupmeeste ja rändrahvastega läbi Kesk- ja Lõuna-Euroopa, jõudes lõpuks Habsburgide maadele ja hiljem Inglismaale.

18.–19. sajandil sai dalmaatsia koer tuntuks kui tõllakoer. Ta jooksis hoburakendite kõrval, hoidis teed vabana ja kaitses pererahva vara peatuspaikades. Tänu vastupidavusele, tähelepanelikkusele ja sõbralikule iseloomule oli ta hinnatud kaaslane nii reisidel kui ka koduhoovis.

Dalmaatsia koerad olid abiks ka tuletõrjes. Enne mootorautosid saatsid nad hobustega veetavaid pritsvankreid ning valvasid ka tuletõrje varustust. Sellest ajast pärinebki nende sümboolne side tuletõrjega, mis püsib eriti tugevana Ameerika Ühendriikides.

Tõu standardiseerimine algas 19.–20. sajandi vahetusel Inglismaal ja Mandri-Euroopas. Tänapäeval on dalmaatslane eelkõige sportlik ja seltsiv perekoer, kes vajab palju liikumist ja vaimset tegevust. Teda iseloomustavad kontrastsed mustad või pruunid täpid valgel põhjal. Enamik kutsikaid sünnib aga täiesti valgetena – täpid ilmuvad alles elu esimestel nädalatel.

Dalmaatsia koer on energiline, intelligentne ja ustav, olles sajandite jooksul tõestanud oma võimet kohaneda erinevate rollidega, jäädes alati silmapaistvaks ja rõõmsameelseks kaaslaseks.

Iseloom ja käitumine

Dalmaatsia koer on elav, intelligentne ja suhtlemisaldis. Ta armastab oma pere seltsi ning on sageli tugevalt seotud ühe või mitme pereliikmega. Oma olemuselt on ta sõbralik ja sotsiaalne, kuid võib olla ettevaatlik võõraste suhtes. Õige kasvatuse ja sotsialiseerimise korral saab temast tasakaalukas ja heatahtlik kaaslane.

Tõug on tuntud oma tundliku iseloomu poolest – ta reageerib kiiresti nii positiivsele kui negatiivsele tagasisidele. Seetõttu vajab ta rahulikku, järjekindlat ja toetavat juhendamist. Dalmaatslane on tundlik koer, kes ei talu karjumist ega karmi kohtlemist – see võib viia trotsliku käitumise või endasse tõmbumisen. Ta on loomult iseseisev ja terane, mistõttu vajab omanikku, kes suudab pakkuda nii vaimset kui ka emotsionaalset tasakaalu.

Tema temperament võib olla noorena üsna tormakas ning impulsiivne, mistõttu on oluline varakult alustada treeningut ja õpetada talle enesekontrolli. Õigel suunamisel kasvab temast rahulik, intelligentne ja väärikas täiskasvanud koer.

Liikumine ja aktiivsus

Dalmaatsia koer on energiline ja sportlik tõug, kellel on suur vastupidavus. Ta vajab igapäevaselt rohkelt liikumist, et hoida end heas füüsilises ja vaimses seisundis. Talle ei piisa lühikesest jalutuskäigust – soovitatav on vähemalt tund aktiivset tegevust päevas. Sobivad tegevused on näiteks jooks, jalgrattaga kaasas jooksmine, matkamine või mängud suures aias.

Kui dalmaatsia koer jääb liikumisvaeseks, võib ta hakata ilmutama destruktiivset käitumist – närimist, haukumist, rahutust või liigset aktiivsust toas. Tema energia vajab kindlat väljundit, et ta tunneks end rahuloleva ja õnnelikuna. Vaimne stimulatsioon on samuti oluline – käsuõpe, otsimismängud ja probleemide lahendamine aitavad hoida tema nutikat aju töös.

Dalmaatslane sobib suurepäraselt aktiivsele inimesele, kes naudib looduses liikumist või otsib sportlikku kaaslast. Tema vastupidavus teeb temast suurepärase jooksupartneri ning temaga koos liikumine tugevdab ka koera ja omaniku vahelist sidet.

Elustiili sobivus

Dalmaatsia koer sobib inimesele, kelle elustiil on aktiivne ja järjepidev. Ta ei sobi istuva või väga juhusliku eluviisiga omanikule – teda tuleb igapäevaselt kaasata ja liikumises hoida. Samas ei ole dalmaatslane ainult „väljas tegutseja“ – ta armastab olla koos perega ka kodus ning vajab emotsionaalset sidet ja tähelepanu. Ta võib olla suurepärane perekoer, kuid vajab kindlaid reegleid, et tema energia ei muutuks liigseks isepäisuseks.

Ta sobib elama nii maale kui linna, kuid korterielu puhul tuleb tagada piisav liikumisvõimalus ja kindel päevakava. Oluline on meeles pidada, et dalmaatsia koer ei talu üksindust – ta on sotsiaalne loom, kes võib pika üksiolemise tõttu muutuda ärevaks või destruktiivseks.

Peredesse sobib ta hästi, kui lapsed oskavad temaga lugupidavalt ümber käia. Nooremas eas võib ta olla tormakas, mistõttu vajab ta tähelepanelikku jälgimist ja järjepidevat õpetust.

Hooldus ja tervis

Dalmaatsia koera lühike, sile karvkate vajab vähest hooldust – piisab regulaarsetest harjamistest, et eemaldada lahtine karv ja hoida karv läikivana. Ta ajab karva aastaringselt, seega harjamine on soovitatav vähemalt kord nädalas, aktiivse karvavahetuse ajal sagedamini.

Tõug on üldiselt terve ja elujõuline, kuid tal on mõned eripärased geneetilised riskid. Üheks kõige olulisemaks on kalduvus kuseteede kivide tekkele, mis on seotud erilise ainevahetusega – seetõttu peab tema toitumine olema hästi läbimõeldud ja vajadusel spetsialisti poolt juhendatud. Samuti võib esineda kaasasündinud kurtust – kutsikatele tehakse sageli BAER-kuulmiskatse, et tuvastada kuulmisprobleeme varakult.

Dalmaatsia koera eluiga on tavaliselt 11–14 aastat. Regulaarne kontroll, aktiivne eluviis ja õige toitumine aitavad tagada talle pika ja tervisliku elu.

Kuidas toita dalmaatsia koera?

Dalmaatsia koer on elegantne, aktiivne ja intelligentne tõug, kelle toitumisvajadused erinevad veidi teistest keskmise suurusega koertest. Lisaks kõrgele energiatasemele tuleb arvestada ka nende päriliku eelsoodumusega kusihappe ladestumisele, mis tähendab, et toidu koostis peab olema hoolikalt valitud.

Toit peaks sisaldama:

• kvaliteetset loomset valku, kuid mõõdukas koguses, kuna dalmaatsia koera organism ei pruugi tõhusalt lagundada puriine (ühendid, mida leidub eriti maksas, kalas, rupsis jne);

• tervislikke rasvu, sh oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid, mis toetavad naha ja karvkatte seisukorda ning aitavad vähendada põletikke liigestes;

• kiudaineid ja antioksüdante, mis toetavad seedimist ja tugevdavad organismi vastupanuvõimet.

Oluline on vältida kõrge puriinisisaldusega toiduaineid (nt maks, loomsed kõrvalsaadused, teatud kalad). Soovitav on valida madala puriinisisaldusega ja vähese valguainega kvaliteettoit, mis on spetsiaalselt välja töötatud dalmaatslastele või sarnaste ainevahetuse eripäradega tõugudele.

Dalmaatsia koer vajab igapäevast liikumist, seega peab toidukogus olema tasakaalus tema aktiivsuse ja kehakaaluga. Liigsed maiused ja energiatihedad toidud võivad kiiresti põhjustada kaalutõusu või seedimishäireid.

Täiskasvanud dalmaatsia koerale sobib 2 toidukorda päevas, kutsikatele rohkem. Jälgi koera kehavormi ja energiataset, ning vajadusel kohanda koguseid. Värske joogivesi peab alati olema kättesaadav.

Kui märkad, et koer joob väga palju, urineerib sagedasti või tekivad kuseteede probleemid, võib see viidata toitumisest tingitud kusihappe ladestumisele. Sellisel juhul tuleb kohe konsulteerida loomaarstiga.

Õige toitumine aitab dalmaatsia koeral püsida terve ja energilisena.

Suure liikumisvajadusega koerad on veel näiteks: borderkolli, siberi haski, saksa lambakoer, austraalia lambakoer ja jack russelli terjer.