Ameerika akita — tõuinfo, hooldus ja toitumine

Sisukord

• Ajalugu ja päritolu
• Iseloom ja käitumine
• Liikumine ja aktiivsus
• Elustiili sobivus
• Hooldus ja tervis
• Kuidas toita ameerika akitat?

Andmed põhinevad FCI ja AKC ametlikel tõustandarditel.

Ajalugu ja päritolu

Ameerika akita on tõug, mis arenes välja jaapani akitast 20. sajandi keskel, kui Ameerika sõdurid tõid Jaapanist pärast Teist maailmasõda kaasa mõned akitad. Nende koerte välimus ja temperament erinesid juba siis sõltuvalt piirkonnast ja aretuseesmärgist. Ameerikas soovisid kasvatajad luua võimsama, tugevama ja mitmekesisemate värvustega tõu, mis oleks sobiv nii seltsi-, valve- kui ka teenistuskoeraks.

Tulemuseks oli suurem, massiivsem ja jõulisema välimusega koer – ameerika akita. 1950.–1970. aastatel eristusid jaapani ja ameerika akita aretusliinid lõplikult. FCI tunnustas neid ametlikult eraldi tõugudena 2000. aastal: jaapani akita kannab FCI numbrit 255, ameerika akita numbrit 344.

Kuigi nende juured on samad, kujunes ameerika akitast täiesti iseseisev tõug, mida iseloomustab suur jõud, mitmekesine karvavärv ja tugev kaitseinstinkt. Tänapäeval on ameerika akita hinnatud perekoer, kuid ka endiselt suurepärane valvur ja töökaaslane.

Erinevalt jaapani akitast rõhutati Ameerikas rohkem koera mitmekülgsust ja vastupidavust. Tõugu kasutati varakult ka sõjaväe- ja päästetöödel, kus hinnati tema tugevat närvikava ja keskendumisvõimet. Nende võime tegutseda iseseisvalt ning teha kiireid otsuseid muutis nad väärtuslikuks kaaslaseks ka keerulistes olukordades. Tõu aretuses pöörati erilist tähelepanu rahulikule, kuid enesekindlale iseloomule – kombinatsioonile, mis teeb ameerika akitast ühtaegu nii kaitsva kui tasakaaluka koera.

Iseloom ja käitumine

Ameerika akita on enesekindel, rahulik ja väärikas koer, kes ühendab endas truuduse, kaitsetahte ja väärikuse. Ta on oma perele sügavalt lojaalne ja kaitsev, kuid võõraste suhtes pigem umbusklik. Tõug ei ole impulsiivne, kuid tema tugev iseloom ja suur füüsiline jõud eeldavad kogenud omanikku, kes oskab teda õigesti juhtida.

Ameerika akita on iseseisev mõtleja, kes vajab selgeid reegleid ja järjekindlat juhendamist. Positiivne treening, rahulik hääl ja järjepidevus annavad parimaid tulemusi. Liigne karmus või ebaõiglane kohtlemine võib usaldust kahjustada ja põhjustada stressi ja ärevust.

Ta on intelligentne ja tähelepanelik – tajub hästi omaniku emotsioone ja reageerib neile tundlikult. Kui teda kasvatada austusega, on ta rahulik, lojaalne ja usaldusväärne kaaslane, kes suudab täita ka keerukaid ülesandeid.

Ameerika akita iseloom on kombinatsioon tugevusest ja väärikusest – ta ei tee midagi mõtlematult, vaid hindab olukorda ja reageerib vajadusel otsustavalt. Tema kaitsetahe on loomupärane, mitte õpitud. Kui ta tunneb ohtu oma perele, võib ta muutuda väga julgeks ja kartmatuks. Samas oma koduses keskkonnas on ta rahulik, väärikas ja oma peresse kiindunud. Ameerika akita suudab olla leebe ja tähelepanelik, kui teda koheldakse austusega ning teda juhendatakse rahulikult ja järjekindlalt.

Liikumine ja aktiivsus

Ameerika akita on suur ja tugev koer, kes vajab igapäevast liikumist ja vaimset koormust. Kuigi ta ei ole äärmuslikult energiline, vajab ta kindlat päevakava: pikemaid jalutuskäike, treeninguid ja võimalust oma energiat rakendada.

Talle sobivad kuulekusharjutused, jäljetöö, matkamine ja erinevad jõulised tegevused, nagu kelgu vedamine või koerakross. Samuti hindab ta koostööd ja sihipärast tegevust, mis pakub talle vaimset stimulatsiooni. Passiivne eluviis muudab ta loiumaks ja rahutuks.

Lisaks füüsilisele tegevusele vajab ta regulaarset vaimset koormust – näiteks lõhnamänge, probleemülesandeid ja treeninguid, kus ta saab kasutada oma mõtlemisvõimet ja tähelepanu. Talle ei sobi rutiinne ja ühetaoline tegevus, ta vajab mitmekesist keskkonda, mis hoiab teda erksana. Kui ameerika akita saab piisavalt liikumist ja vaimset väljakutset, on ta kodus rahulik ja tasakaalus, kuid tegevusetuna võib ta muutuda tõrksaks või isepäiseks.

Elustiili sobivus

Ameerika akita sobib kõige paremini inimesele või perele, kellel on kogemust suurte ja iseseisva loomuga koertega. Ta vajab kindlat ja rahulikku juhti, kes annab talle suuna, kuid ei sunni teda. Ta ei sobi hästi ka algajale ega neile, kes soovivad pidevalt tähelepanu vajavat lemmikut.

Ta ei talu pikka üksindust – talle on tähtis oma pere lähedus ja teadmine, et ta on osa perest. Väikeste lastega peres peab täiskasvanu alati koera käitumist jälgima. Teiste koerte või väiksemate loomadega võib ameerika akita käituda domineerivalt, mistõttu on sotsialiseerimine ja treening hädavajalikud juba kutsikaeas.

Parim elukeskkond ameerika akitale on kodu, kus tal on piisavalt ruumi ja rahulik ümbrus. Suur aed või looduslähedane piirkond on eelis, kuid ta saab hakkama ka korteris, kui talle tagatakse igapäevane liikumine ja tegevus. Teda ei tohi jätta üksinda aeda elama – kuigi ta naudib värsket õhku, vajab ta ennekõike oma pere lähedust ja vaimset sidet. Kui talle seda pakkuda, muutub ta väga truuks ja tähelepanelikuks pereliikmeks, kellel on tugev empaatiavõime ja sügav side inimestega.

Hooldus ja tervis

Ameerika akital on tihe topeltkarv, mis kaitseb teda ilmastiku eest. Karvavahetuse ajal ajab ta rohkelt karva ja vajab sel ajal sagedast harjamist, muul ajal piisab mõnest korrast nädalas. Pesema peab vaid vajadusel, et mitte rikkuda karva looduslikku kaitsekihti.

Tervisemured võivad hõlmata puusa- ja küünarliigese düsplaasiat, autoimmuunseid häireid, kilpnäärmeprobleeme, nahahaigusi ja silmaprobleeme. Vastutustundlik kasvataja teostab terviseuuringuid, et vältida pärilike haiguste levikut. Ameerika akita eluiga on tavaliselt 10–12 aastat, kuid hea hoolitsemise ja õige toitumisega võivad nad elada kauemgi.

Oluline on ka koera liigeseid ja südant toetav elustiil: vältida ülekaalu, tagada mõõdukas koormus ja regulaarsed tervisekontrollid. Lisaks füüsilisele hooldusele vajab ta igapäevast vaimset tasakaalu – stress ja igavus võivad tal avalduda närvilisuse või rahutuse näol. Heas keskkonnas ja tasakaalustatud rutiinis püsib ameerika akita vaimselt rahulik ning füüsiliselt suurepärases vormis.

Kuidas toita ameerika akitat?

Ameerika akita vajab toitaineterikast ja tasakaalustatud toitu, mis toetab tema tugevat keha ja liigeseid. Oluline on hoida koer saledas vormis, et vältida liigeste ülekoormust ja südameprobleeme.

Toit peaks sisaldama:

• kvaliteetset loomset valku (kana, veis, lammas, kala);

• oomega-rasvhappeid, mis hoiavad naha ja karva terve;

• glükoosamiini ja kondroitiini, mis toetavad liigeseid;

• vitamiine ja mineraale, mis tugevdavad immuunsust.

Lisasoovitused:

• Jagada päevane toidukogus kaheks või kolmeks osaks.

• Vältida suurt füüsilist pingutust tund enne ja pärast sööki, et vähendada maokeeru riski.

• Valida toit vastavalt vanusele ja aktiivsusele: kutsikas, täiskasvanu, eakas koer.

• Pakkuda alati värsket joogivett.

Ameerika akita puhul tasub eelistada ka kvaliteetset liigeseid ja südant toetavat toitu, mis sisaldab rohkelt oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid, samuti L-karnitiini ja antioksüdante. Nende abil püsib tema lihasmass tugev ning karvkate läikiv ja terve. Kutsikaeas on eriti oluline vältida liiga kiiret kasvu – see võib kahjustada liigeseid ja luid. Tasakaalustatud toitumine ja korrapärane söögigraafik aitavad hoida koera energilise, rahuliku ja heas vormis.