Labradori retriiver — tõuinfo, hooldus ja toitumine

Sisukord

• Ajalugu ja päritolu
• Iseloom ja käitumine
• Liikumine ja aktiivsus
• Elustiili sobivus
• Hooldus ja tervis
• Kuidas toita labradori retriiverit?

Andmed põhinevad FCI,
AKC ja EKL ametlikul tõuinfol.

Ajalugu ja päritolu

Labradori retriiveri juured ulatuvad Kanadasse, Newfoundlandile. 18.–19. sajandil kasutasid kohalikud kalurid töökoertena St. John’s’i koeri – vastupidavaid ja veearmastajaid abilisi, kes aitasid võrke välja vedada, tõid veest kadunud esemeid ja pakkusid peremeestele seltsi.

Briti meremehed ja jahimehed märkasid nende koerte osavust ning viisid 1800. aastate alguses esimesed koerad Inglismaale. Seal hakati neid sihipäraselt aretama linnujahiks. Eesmärgiks oli koer, kes tooks saagi kiiresti ja vigastamata, töötaks kindlalt ka külmas vees ning täidaks alati peremehe käsku. Olulist rolli mängisid Malmesbury ja Buccleuchi suguvõsad, kelle kennelitest tuli suur osa varastest tõukoertest.

20. sajandi alguseks kujunes välja tõug, mida tunneme tänapäeval: keskmise suurusega, jõuline ja suurepäraste veetöö-omadustega retriiver. Tema paks ja tugev saba ning tihe, vett hülgav karv aitasid tal vees hõlpsasti liikuda. Alguses olid labradorid valdavalt musta värvi, hiljem lisandusid ka kollased ja šokolaadipruunid koerad.

Labradori retriiverist sai kiiresti üks maailma populaarsemaid tõuge. Jahil hinnatakse teda rahuliku temperamendi ja töökindluse tõttu, kodus aga sõbraliku, tasakaaluka ja kiirelt õppiva iseloomu poolest. Just need omadused on teinud labradorist nii usaldusväärse töökoera kui ka armastatud pereliikme.

Iseloom ja käitumine

Labrador on sõbralik, usaldav ja väga inimesekeskne koer. Ta on tuntud oma rahuliku loomuse, kannatlikkuse ja mängulisuse poolest. See tõug sobib suurepäraselt peredesse, kus on lapsed või teised loomad, kuna ta on üldiselt leplik ja heatahtlik.

Ta on väga motiveeritud koostööle ja reageerib hästi koolitusele – ta soovib meeldida ja naudib õpet. Just see omadus teeb temast suurepärase kandidaadi kuulekuskoolitusele, päästetööks, teraapiakoeraks või pimedate juhtkoeraks. Tema iseloom sobib eriti hästi algajale koeraomanikule, kes otsib usaldusväärset ja mõistlikku kaaslast.

Kuigi labrador on tasakaalukas, vajab ta siiski kindlat juhendamist. Ta võib olla väga toidule orienteeritud, mis tähendab, et ilma selge struktuurita võib ta muutuda ahneks või õppida ebasoovitavaid harjumusi (näiteks toiduvargus või kerjamine). Järjepidevus ja positiivne treenimine tagavad, et tema loomupärased tugevused tulevad parimal viisil esile.

Liikumine ja aktiivsus

Labradori retriiver on aktiivne tõug, kes vajab iga päev mõõdukat kuni rohket liikumist. Ta armastab jalutuskäike, ujumist, pallimänge ja igasugust tegevust, kus saab oma energiat suunata. Tänu oma taustale retriiverina naudib ta esemete toomist ja kandmist – seetõttu on toomismängud ja kuulekustreening tema jaoks loomuomased.

Kui labrador ei saa piisavalt liikumist ja vaimset tegevust, võib ta muutuda rahutuks, närviliseks või isegi hävitavaks. Liigne energia võib väljenduda näiteks mööbli närimises või kaevamises. Parim ennetus on regulaarne koormus ja võimalus „töötada” – isegi lihtsad ülesanded, nagu uute trikkide õppimine või ninatöö, pakuvad talle rahuldust.

Labradoril on loomupärane tahe õppida ja tegutseda, mistõttu vajab ta selgelt piiritletud päevakava. Korrapärane liikumine, mäng ja suhtlus aitavad tal säilitada hea vormi ja tasakaalustatud käitumise.

Elustiili sobivus

Labradori retriiver sobib kõige paremini perele või inimesele, kes soovib aktiivset, ent rahumeelset kaaslast. Ta ei ole valiv, millises keskkonnas elada – kas korteris või majas , kui tema liikumis- ja suhtlemisvajadused on täidetud. Samas on aiaga kodu eeliseks, kuna see pakub talle rohkem vabadust ja võimalust avastada.

Tõug vajab tihedat kontakti oma perega – ta ei sobi elama isoleeritult õues ega pikaajaliselt üksi koju jäetuna. Ta on oma olemuselt sotsiaalne ja inimestele orienteeritud. Kui ta saab olla osa igapäevaelust ja tegevustest, on ta õnnelik ja rahul.

Labrador on suurepärane valik ka esmakordsele koeraomanikule, kuid nagu iga tõug, vajab ka tema järjepidevat kasvatust, piisavat liikumist ja mentaalset stimulatsiooni.

Hooldus ja tervis

Labradori retriiveril on lühike, tihe ja vett hülgav topeltkarv, mis vajab regulaarset harjamist, eriti karvavahetuse ajal. Kuigi karvkate on lühike, võib ta üsna palju karva ajada, mistõttu vajab ta regulaarset harjamist.

Tervise seisukohalt on labrador üldiselt tugev tõug, kuid teatud probleemid on levinud. Nende hulka kuuluvad puusa- ja küünarliigese düsplaasia, ülekaalulisus, silmahaigused (nt progresseeruv võrkkesta atroofia) ning geneetilised häired, nagu EIC (füüsilisest koormusest põhjustatud kokkuvarisemine). Tõule on iseloomulik suur söögiisu, mistõttu on oluline jälgida toidukoguseid ja hoida koer heas kaalus.

Regulaarsed tervisekontrollid, tasakaalustatud toitumine ja aktiivne eluviis aitavad tagada labradori heaolu kogu tema elu vältel. Tema keskmine eluiga on 10–13 aastat, kuid heade elutingimuste korral võib ta olla aktiivne kaaslane ka vanemas eas.

Kuidas toita labradori retriiverit?

Labradori retriiver on energiline, sõbralik ja sageli väga toidulembeline tõug, mistõttu tuleb tema toitmisel tähelepanu pöörata nii toidu kvaliteedile kui kogusele, et säilitada hea tervis ja vältida ülekaalu.

Toit peaks sisaldama:

• kvaliteetset loomset valku (nt kana, kalkun, veiseliha või kala), mis toetab lihaste arengut ja taastumist,

• tervislikke rasvu, sealhulgas oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid, mis hoiavad naha ja karvkatte heas seisus ning toetavad liigeste tervist,

• kiudaineid ja probiootikume, mis aitavad hoida seedesüsteemi töökorras ja tugevdavad immuunsust.

Labradorid on altid ülekaalule, kuna nende söögiisu on suur. Seepärast on portsjonikontroll äärmiselt oluline, eriti kui koer ei saa piisavalt füüsilist koormust. Kasuta pigem mõõdukalt energiarikast toitu ja väldi liigseid maiuseid.

Täiskasvanud labradorile sobib 2 toidukorda päevas, kutsikatele alguses sagedamini. Maiustused olgu väikesed ja treenimist toetavad. Kindlasti peab värske joogivesi olema alati kättesaadav.

Kui koeral tekib karvkatte tuhmumine, liigeseprobleemid, aeglasem liikumine või seedevaevused, võib see viidata toitumisprobleemile. Mõned labradorid võivad olla tundlikud teraviljade või mõne valgu suhtes, seega on vaja jälgida, kuidas koer toidule reageerib.

Kahtluste korral konsulteeri loomaarstiga, kes aitab leida just Sinu labradorile sobiva toidulahenduse. Tervislik toitumine aitab hoida koera elujõulisena ja rõõmsameelsena kogu elu jooksul.

Esmakordsele koeraomanikule võivad sobida ka teised kergemini koolitatavad, rahuliku iseloomuga ja kohanemisvõimelised tõud, nagu: kuldne retriiver, cavapoo, beagle, kääbusspits ja bostoni terjer.