TASUTA tarne alates 39€ Kiire tarne 1–3 tööpäeva! Parim hind GARANTEERITUD!
Kuldne retriiver – tõuinfo, hooldus ja toitumine
Sisukord
- Ajalugu ja päritolu
- Iseloom ja käitumine
- Liikumine ja aktiivsus
- Elustiili sobivus
- Hooldus ja tervis
- Kuidas toita kuldset retriiverit?

| Tunnus | Isased | Emased |
|---|---|---|
| Turjakõrgus | 56–61 cm | 51–56 cm |
| Kaal | 30–34 kg | 25–32 kg |
| Eluiga | 11–13 aastat | |
| Karvkate | Tihe, vett hülgav, sirge või laineline aluskarvaga karv | |
| Värvused | Erinevad kuldsed toonid, sealhulgas kreemikas toon | |
| Pesakonna suurus | 6–10 kutsikat | |
Andmed põhinevad FCI,
AKC ja EKL ametlikul tõuinfol.
Ajalugu ja päritolu
Kuldne retriiver loodi 19. sajandi teisel poolel Šotimaal Guisachani mõisas. Aretaja oli Sir Dudley Marjoribanks (lord Tweedmouth), kelle eesmärk oli vastupidav ja kuulekas linnukoer, kes töötaks rabas ja vees. Aluseks olid kollane lainelise karvaga retriiver Nous ja Tweedi veespanjel Belle, nende 1868. aasta pesakonda peetakse tõu alguseks.
Hiljem kasutati mõõdukalt ka teisi jahikoeri (nt iiri settereid ja verekoeri), et kinnistada valmisolekut töötada vees, head koostöövalmidust ja pehmet haaret, mis ei vigastaks saaki. 1900. aastate alguses levis lugu, et kuldne retriiver sündis „vene tsirkuse koerte” ostust Šotimaale. See jutt lükati ümber 1952. aastal, kui avaldati Tweedmouthi aretuspäevikud.
Tõu tunnustas The Kennel Club 1913. aastal (nimeks „yellow or golden retriever”), 1920 kinnistus nimetus Golden Retriever. AKC registreeris tõu 1925. Tänapäeval kuulub see FCI 8. rühma ning on lisaks jahile hinnatud pime-, pääste- ja teraapiakoerana.
Iseloom ja käitumine
Kuldne retriiver on tuntud oma leebuse, kannatlikkuse ja sügava sotsiaalsuse poolest. Ta on inimesekeskne koer, kes sobib suurepäraselt nii algajale kui kogenud koeraomanikule. Tõu üks suurimaid tugevusi on tema tasakaalukus – ta on mänguline, kuid mitte pealetükkiv; aktiivne, kuid mitte rahutu; valvas, kuid mitte agressiivne. Ta on usaldusväärne igas olukorras.
Tõug sobib peredesse, kus on lapsi, kuna kuldne retriiver on hell, tolerantne ja oskab suhelda väikeste inimestega kannatlikult ning rahulikult. Ta naudib tähelepanu, kuid ei nõua seda pealetükkivalt. Samas ei tohi unustada, et ta vajab sarnaselt teistele töötaustaga tõugudele sisulist kontakti – lihtsalt aias elamine ei rahulda tema vaimset ja sotsiaalset vajadust.
Kuldne retriiver on väga intelligentne ja kergesti koolitatav. Ta reageerib hästi kiitusele, mängule ja maiustele, kuid ei talu järsku, karmi tooni. Tõu tundlikkus tähendab, et negatiivne kasvatamine võib muuta ta ebakindlaks. Kui temaga suhelda rahulikult ja järjepidevalt, areneb temast erakordselt ustav ja kuulekas kaaslane, kes soovib igal sammul oma inimestega koos olla ja neile meeldida.
Liikumine ja aktiivsus
Kuldne retriiver on aktiivne tõug, kellele meeldib liikuda, mängida ja osaleda erinevates tegevustes. Ta ei ole küll hüperaktiivne, kuid vajab igapäevast liikumist ja vaimset stimulatsiooni. Pikad jalutuskäigud, mängud, ujumine ja metsas matkamine on tema lemmiktegevused. Kuldne retriiver on loodud liikumiseks ning tema kehaline aktiivsus aitab hoida teda nii vaimselt kui füüsiliselt tasakaalus.
Talle sobivad suurepäraselt koeraspordialad nagu kuulekus, agility, veetöö ja otsingumängud. Ta naudib eesmärgipärast tegevust ja on motiveeritud õppima. Oma rahuliku ja keskendunud iseloomu tõttu on ta ka suurepärane teraapiakoer, kes oskab kohaneda erinevates olukordades ning pakkuda inimestele emotsionaalset tuge.
Kui kuldne retriiver ei saa piisavalt liikuda ega vaimselt pingutada, võib ta muutuda loiuks, rahutuks või ülekaaluliseks. Talle ei sobi elu ilma tähendusliku kontaktita – tema jaoks on liikumine ja koostöö elustiili osa, mitte pelgalt ajaviide.
Elustiili sobivus
Kuldne retriiver sobib paljudesse erinevatesse kodudesse ja elustiilidesse, kuid kõige paremini tunneb ta end keskkonnas, kus ta saab osaleda pere igapäevaelus. Ta ei ole valvekoer ega iseseisev „õuekoer“, vaid tõug, kelle sügav side inimesega vajab igapäevast hoolt ja suhtlemist. Ta sobib suurepäraselt peredesse, kus on lapsed, aga ka eakatele inimestele, kes soovivad rahulikku ja empaatilist kaaslast.
Ta saab hästi hakkama nii linnas kui maal, kui tema liikumisvajadus ja sotsiaalne vajadus on täidetud. Korterielu ei ole välistatud, kuid vajab suuremat panust jalutuskäikudele, mängudele ja suhtlusele. Talle ei sobi elu, kus ta jääb päevadeks üksi – üksindus võib kuldse retriiveri emotsionaalselt kurnata ja tekitada eraldatusest tingitud käitumisprobleeme.
Ta on ka suurepärane valik inimestele, kes soovivad aktiivset elu koos koeraga – näiteks matkad, jalgrattasõidud, veemängud või lihtsalt tihedad jalutuskäigud. Tänu oma mitmekülgsusele sobib ta hästi ka teenistuskoeraks ja tugikoeraks.
Kuldne retriiver: tervis ja hooldamine
Kuldse retriiveri karvkate on keskmise pikkusega, tihe ja vetthülgav. Tal on aluskarv, mis vahetub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Sel ajal on igapäevane harjamine vajalik, muul ajal piisab paarist korrast nädalas, et hoida karv puhas ja takistada pusade teket. Eriti tuleb tähelepanu pöörata saba, kõrvade ja kaenlaaluste piirkonnale, kus karv kipub kiiremini pusasse minema.
Kõrvade regulaarne puhastamine, hammaste hooldus ja küünte lõikamine on samuti olulised. Kuna tõul on rippuvad kõrvad, on ta vastuvõtlikum kõrva põletikele, eriti pärast ujumist. Kõrvad tuleks peale veemänge alati kuivatada ja aeg-ajalt kontrollida.
Tervise osas on kuldne retriiver üldiselt vastupidav, kuid mõnel liinil esineb pärilikke haigusi nagu puusa- ja küünarliigese düsplaasia, südamehaigused, nahaprobleemid ning vähk. Usaldusväärne kasvataja teeb põhjalikke terviseuuringuid ning annab tulevastele omanikele teavet võimalike riskide kohta.
Tõu keskmine eluiga on 10–13 aastat, ent paljud retriiverid elavad kauem, kui nad saavad sobivat toitu, piisavat liikumist, järjepidevat hoolt ja armastava kodu.
Kuidas toita kuldset retriiverit?
Kuldsel retriiveril on tihe topeltkarvkate, keskmisest suurem kehakaal ja kalduvus ülekaalule ning toiduallergiatele. Toitumisel tuleb arvestada karvkatte, liigeste ja seedimise toetamisega ning kehakaalu kontrolliga.
Toit peaks sisaldama:
kvaliteetset loomset valku (nt kana, lõhe, kalkun või lammas), mis toetab lihasmassi ja koera üldist elujõulisust;
oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid (nt kalaõlist), mis aitavad hoida naha niisutatuna ja karvkatte läikivana;
glükoosamiini ja kondroitiini, mis toetavad liigeste tervist, eriti suurematel ja aktiivsetel koertel;
kiudaineid ja probiootikume, mis soodustavad seedimist ja aitavad hoida soolestiku mikrofloorat tasakaalus;
antioksüdante (nt E-vitamiin, seleen) ja mikrotoitaineid (nt tsink, biotiin), mis tugevdavad immuunsüsteemi ja naha kaitsefunktsiooni;
mõõdukat kuni madalat kalorsust, et aidata säilitada tervislikku kehakaalu.
Täiendavad soovitused:
Toidu portsjonid tuleb määrata vastavalt koera vanusele, kaalule ja kehalisele aktiivsusele. Täiskasvanud kuldset retriiverit on soovitatav toita 2 korda päevas.
Kutsikatele sobib spetsiaalne suure tõu kutsikatoit, mis toetab luustiku arengut ja aitab ennetada liigeseprobleeme.
Maiuseid tuleks anda mõõdukalt ja arvestada päevase kaloraaži hulka. Eelistada tuleks madala rasvasisaldusega ja funktsionaalseid maiuseid.
Karvkatte seisundi parandamiseks võib kasutada toidulisandeid, nt kalaõli või linaseemneõli.
Joogivesi peab alati olema värske ja kergesti kättesaadav.
Kui ilmnevad seedetrakti probleemid, nahaärritused, karvkatte hõrenemine või kehakaalu tõus, tasub konsulteerida loomaarstiga ja hinnata toidu sobivust. Vajadusel võib kaaluda hüpoallergeenset või erisöödaga dieeti.
Tasakaalustatud toit aitab kuldsel retriiveril säilitada tugeva kehaehituse, terve karvkatte, hea liigeste seisundi ja optimaalse kehakaalu.
Esmakordsele koeraomanikule võivad sobida ka teised kergemini koolitatavad, rahuliku iseloomuga ja kohanemisvõimelised tõud, nagu: labrador, cavapoo, beagle, kääbusspits ja bostoni terjer.
Vaata lisaks
Autor: bestforpets.ee toimetus
bestforpets.ee toimetus koosneb kogenud lemmikloomaomanikest, kes teevad koostööd oma ala ekspertidega, et tuua lugejateni usaldusväärne ja praktiline teave lemmikloomade heaolu kohta. Sisu põhineb ametlikel allikatel (nt FCI, AKC) ja reaalsel kogemusel.






