Kääbuspuudel – tõuinfo, hooldus ja toitumine

Sisukord

• Ajalugu ja päritolu
• Iseloom ja käitumine
• Liikumine ja aktiivsus
• Elustiili sobivus
• Hooldus ja tervis
• Kuidas toita kääbuspuudlit?

Andmed põhinevad FCI,
AKC ja EKL ametlikul tõuinfol.

Ajalugu ja päritolu

Kääbuspuudel on puudli väiksem variant. Tõu juured ulatuvad Kesk-Euroopa veekoerteni. Esivanemate seas peetakse oluliseks saksa päritolu veekoeri ja barbet’d. Nimi seostub saksa sõnaga puddeln, mis tähendab vees pritsijat. Prantsusmaal kutsutakse puudlit caniche’iks, mis viitab pardikoerale.

Puudli algne töö oli veelinnujahil lastud saagi veest toomine ning seda tegi eeskätt suur puudel. Kääbuspuudel aretati 18.–19. sajandil väiksemaks linnakoeraks ja seltsiliseks, sest kompaktne kasv sobis paremini korteritesse ja linnakeskkonda. Väiksem variant säilitas puudlitele omase nutikuse ja hea õpivõime, kuid ta ei olnud tavapärane veetöö- ega veelinnujahi koer.

Aja jooksul kujunes kääbuspuudlist populaarne seltsikoer. Teda kasutati muuhulgas ka trühvliotsingul ja õpetati trikke tänu heale suhtlus- ja õppimisvõimele. Lokkis karva pügati algselt praktilistel põhjustel, et kaitsta koera külmas vees, ning hiljem arenes sellest välja lõikusetraditsioon.

Tänapäeval on kääbuspuudel hinnatud pere- ja näitusekoer. Teda iseloomustab väga hea treenitavus, sõbralikkus ja elav, kuid koostööaldis loomus.

Rahvusvahelises klassifikatsioonis loetakse puudlit Prantsusmaa päritolu tõuks. FCI paigutab puudlid 9. rühma ehk seltsi- ja kääbuskoerte hulka. AKC järgi kuulub puudel non-sporting rühma.

Iseloom ja käitumine

Kääbuspuudel on arukas, tundlik ja väga tähelepanelik koer. Teda iseloomustab tugev side oma inimesega – ta tahab olla kaasatud, mõistetud ja armastatud. Ta on loomult uudishimulik ja elurõõmus, kuid samal ajal äärmiselt vastuvõtlik meeleoludele ja sotsiaalsele dünaamikale. Kääbuspuudel ei ole ükskõikne ega eemalehoidev – ta on inimesekeskne koer, kes vajab igapäevast suhtlust ja tugevat sidet oma inimesega.

Tõug on väga hästi koolitatav ja reageerib positiivsele õpetusele erakordselt kiiresti. Ta õpib uusi käske ja trikke mängleva kergusega ning naudib vaimseid väljakutseid. Kääbuspuudel ei ole küll isepäine nagu mõned töö- või jahikoerad, kuid ta võib olla kergelt solvuja, kui tema tundeid eiratakse või temaga ei arvestata. Seega sobib talle leebe, kuid järjekindel õpetusviis, mis põhineb usaldusel ja koostööl.

Tänu oma tähelepanelikkusele ja soovile meeldida on kääbuspuudel ka suurepärane teraapiakoer, perekoer ja seltsiline – ta märkab kiiresti, kui keegi on mures, ning pakub lohutust ja tähelepanu. Samas ei tohi unustada, et ta vajab ka ise piire ja tasakaalu – liigne hellitamine või piiritu vabadus võivad muuta ta närviliseks või üleerutuvaks.

Liikumine ja aktiivsus

Vaatamata väikesele kasvule on kääbuspuudel energiline ja elav koer, kes vajab igapäevast liikumist ja vaimset stimuleerimist. Kuigi ta ei vaja pikki jooksutrenne, ei piisa talle pelgalt lühikesest õueskäigust – kõige paremini sobib talle mitmekülgne ja mänguline tegevus, mis pakub nii füüsilist kui vaimset stimuleerimist.

Kääbuspuudel on ideaalne kaaslane jalutuskäikudeks, kergemateks matkadeks, mängudeks ja erinevateks treeninguteks. Ta on loomult atleetlik ja paindlik, mistõttu sobib suurepäraselt ka agility’sse, kuulekuskoolitusse, rallitreeningusse ja trikikoolitusse. Samuti naudib ta haistmismänge, mis aktiveerivad tema loomuliku uudishimu ja keskendumisoskuse.

Kui kääbuspuudlile ei pakuta piisavalt liikumist või mõttetööd, võib ta muutuda närviliseks, haukuvaks või hakata tegelema „iseenda lõbustamisega“ – näiteks sokkide varastamine, patjade kaevamine või liigse tähelepanu nõudmine. Tasakaalus puudel on aga rõõmsameelne, keskendunud ja emotsionaalselt rahulik.

Elustiili sobivus

Kääbuspuudel sobib suurepäraselt inimesele, kes otsib intelligentset, lähedust armastavat ja aktiivset väikekoera. Ta on väga kohanemisvõimeline – saab hakkama nii korteris kui majas, nii linnas kui maal, eeldusel, et tema vaimsete ja füüsiliste vajadustega arvestatakse. Ta ei ole koer, keda võib päevadeks omaette jätta – teda tuleb kaasata, temaga suhelda ja anda talle mõtestatud ülesandeid.

Ta sobib suurepäraselt peredesse, kus on vanemad lapsed, kes mõistavad koera vajadusi ja oskavad temaga arvestada. Kääbuspuudel on kannatlik ja mänguline, kuid ei talu karme või kaootilisi olukordi. Samuti sobib ta hästi aktiivsele vanemaealisele inimesele, kes soovib endale liikuvat ja seltskondlikku koera.

Kuna puudel on väga seltsiv, ei talu ta hästi üksindust. Pikad päevad üksi võivad põhjustada ärevust ja destruktiivset käitumist. Ideaalne on eluviis, kus koer saab olla võimalikult palju pere tegemistes osaline – nii kodus kui liikumisel.

Hooldus ja tervis

Kääbuspuudli karvkate on pehme ja lokkis – see ei aja karva ning sobib sageli ka allergikutele. Samas vajab see karv regulaarset hooldust: igapäevast või vähemalt 3–4 korda nädalas harjamist ning lõikust või trimmimist iga 6–8 nädala tagant. Professionaalse groomeri külastamine aitab hoida puudli karva korras ja tõule omases välimuses.

Lisaks tuleb hoolitseda ka kõrvade, hammaste ja küünte eest. Puudli kõrvad on rippuvad ja karvased, mistõttu kipuvad nad niiskust koguma ja vajavad regulaarset puhastamist. Hambahooldus on eriti oluline väiksematel puudlitel, kuna neil on kalduvus hambakivile ja igemehaigustele.

Tervise osas on kääbuspuudel üldiselt tugev ja pikaealine tõug – eluiga ulatub sageli 14–16 aastani. Siiski võib esineda pärilikke haigusi, näiteks progresseeruv võrkkesta atroofia (PRA), põlvekedra luksatsioon, epilepsia ja mõned nahaprobleemid. Vastutustundlik kasvataja testib vanemloomi ning annab kutsikatele kaasa terviseandmed ja soovitused hoolduseks.

Kuidas toita kääbuspuudlit?

Kääbuspuudli toitumisel tuleb arvestada tiheda lokkis karvkatte, tundliku seedimise ja väikese kehakaalu tõttu tekkiva kiire ainevahetusega. Õige toitumine aitab hoida karvkatte heas seisukorras, toetab seedimist ja aitab säilitada tervislikku kehakaalu.

Toit peaks sisaldama:

• kvaliteetset loomset valku (nt kana, kalkun, lõhe või lammas), mis toetab lihasmassi ja karvakasvu;

• oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid, mis niisutavad nahka, vähendavad ärritusi ja hoiavad karvkatte pehme ja läikivana;

• biotiini, tsinki ja E-vitamiini, mis toetavad naha ja karva tervist ning aitavad ennetada kuivust ja ketendust;

• kiudaineid ja probiootikume, mis toetavad soolestiku tööd ja aitavad vähendada seedehäirete riski;

• tasakaalustatud kalorsust väikesele tõule, et vältida ülekaalu, millele kääbuspuudlid võivad olla vastuvõtlikud.

Täiendavad soovitused:

• Krõbinad peaksid olema väikese suurusega ja sobima väikese lõualuuga koerale, et soodustada närimist ja toetada hambahügieeni.

• Täiskasvanud kääbuspuudlit on soovitatav toita 2 korda päevas. Kutsikatele sobib sagedasem toitmine väiksemate portsjonitega.

• Maiuseid tuleks anda mõõdukalt. Eelistada tuleks madala kalorsusega, looduslikke maiuseid, mis võivad pakkuda lisatoetust näiteks karvkattele või hammastele.

• Kui karv muutub tuhmiks või kuivaks, võib lisaks kaaluda toidulisandite, nagu kalaõli või linaseemneõli, kasutamist.

• Värske joogivesi peab alati olema kättesaadav.

Kui ilmnevad seedimisprobleemid, nahaärritused, isutus või kehakaalu muutused, tasub konsulteerida loomaarstiga, et hinnata toitumise sobivust ning vajadusel valida eritoit või hüpoallergeenne toit.

Tasakaalustatud toit aitab hoida kääbuspuudli karva koheva ja naha terve, toetab seedimist ja aitab säilitada energiat väikese kehakaalu juures.

Allergikutele võiksid veel sobida: puudel, portugali veekoer, šnautser, lagotto romagnolo ja xoloitzcuintli (mehhiko karvutu koer).