Puudel – tõuinfo, hooldus ja toitumine

Sisukord

• Ajalugu ja päritolu
• Iseloom ja käitumine
• Liikumine ja aktiivsus
• Elustiili sobivus
• Hooldus ja tervis
• Kuidas toita puudlit?

Andmed põhinevad FCI, AKC ja EKL ametlikul tõuinfol.

Ajalugu ja päritolu

Puudel on üks vanimaid koeratõuge Euroopas, kelle ajalugu ulatub kesk­aega. Esialgu peeti puudleid töökoertena – neid kasutati jahil, eriti vees, kus nad tõid kütitud linde ja muud saaki veest välja. Nende nimi tuleneb saksa keelsest sõnast puddeln, mis tähendab „pritsima“ või „vees sulistama“.

Kuigi puudlit seostatakse tihti Prantsusmaaga, peetakse tõu tegelikuks päritolumaaks Saksamaad. Prantsusmaal aga kujunes puudlist populaarne seltsikoer ning just seal arenes välja tänapäeval tuntud tõustandard, sh erinevad suurused (suurekasvuline puudel, väike puudel, kääbuspuudel ja toypuudel).

Puudli karvkate on erakordne – tihe ja lokkis, mis kaitseb külma vee eest. Ajalooliselt pügatigi puudleid mitte ilu pärast, vaid selleks, et koer vees liikudes oleks kiirem ning samas kaitseks soojad karvatuustid elutähtsaid piirkondi nagu rind ja liigesed.

Tänapäeval on puudlid tuntud oma kõrge intelligentsuse, õpivõime ja elegantsi poolest. Neid kasutatakse nii seltsikoertena, näitusekoertena kui ka teraapiatöös ning spordialadel. Puudel on jäänud truuks oma algsele rollile – olles nii töövõimeline kui ka pühendunud kaaslane.

Iseloom ja käitumine

Puudel on tuntud oma kõrge intelligentsi poolest – teda peetakse üheks kõige arukamaks koeratõuks maailmas. Ta õpib kiiresti, mõistab käsklusi, loeb kehakeelt ning reageerib omaniku meeleoludele. Samas ei ole tegemist pelgalt kuuleka käsutäitjaga – puudlil on isiksus. Ta võib olla mänguline, loominguline, vahel isegi veidi ülemeelik, kuid jääb alati truuks ja pühendunuks oma perele.

Tõug sobib hästi nii esmakordsele koeraomanikule kui ka kogenud koerainimesele. Tema treenimine on tavaliselt meeldiv, kuna ta on motiveeritud inimesele meeldima ja naudib vaimset pingutust. Siiski tuleb meeles pidada, et puudel vajab selgust, järjepidevust ja positiivset lähenemist – ta on tundlik ning ei talu karmi häält ega ebajärjekindlat kasvatust.

Puudel on äärmiselt sotsiaalne ja inimesele-orienteeritud. Ta ei talu üksindust ja vajab igapäevast kontakti. Kui teda jätta pikaks ajaks üksinda, võib ta muutuda rahutuks, hakata haukuma või isegi destruktiivset käitumist ilmutada. Oma perele on ta aga tohutult truu, sageli järgnedes neile toast tuppa ja otsides silmsidet ja lähedust.

Liikumine ja aktiivsus

Kuigi puudlit võib väliselt pidada rahulikuks ja väärikaks, on temas peidus energiline ja elujõuline koer, kes vajab igapäevast liikumist ja vaimset stimuleerimist. Ta naudib jalutuskäike, jooksmist, mängimist ja õppimist. Puudlile sobivad väga hästi erinevad koeraspordialad, nagu kuulekus, agility, trikitreening ja isegi veetöö – eriti standardpuudlile, kelle töökoera juured on tugevamad.

Talle ei piisa vaid ajutisest tegevusest – ta vajab järjepidevust ja väljakutseid. Vaimne koormus on puudli jaoks sama oluline kui füüsiline. Uute oskuste õppimine, interaktiivsed mänguasjad ja nuuskimismängud aitavad hoida tema teravat meelt töös ja ennetavad igavusest tulenevaid probleeme.

Tõug sobib ideaalselt ka aktiivsetesse peredesse, kes soovivad kaaslast igapäevasteks liikumisteks ja seiklusteks. Samas oskab ta ka rahulikult pereelu nautida – eriti juhul, kui ta tunneb end osana kollektiivist.

Elustiili sobivus

Puudel on äärmiselt kohanemisvõimeline – ta võib elada korteris, linnas, äärelinnas või maal. Oluline on, et tema vajadused saaksid täidetud: liikumine, suhtlus, õppimine ja üldine heaolu. Ta sobib hästi erinevatesse peretüüpidesse – üksikisikutele, paaridele, peredele lastega ning isegi eakamatele inimestele, kes on valmis pakkuma talle igapäevast tähelepanu.

Tõug sobib ka allergikutele, kuna puudli karvkate ei aja karva ja tekitab vähem allergeene. Samas tähendab see, et tema karv vajab regulaarset hooldust.

Puudel on peres suurepärane kaaslane: lastega leebe ja mänguline, täiskasvanutega lähedust otsiv ja rahulik. Samuti saab ta hästi läbi teiste koertega, kui ta on õigesti sotsialiseeritud. Teda ei soovitata jätta pikaks ajaks üksi, kuna tal on tugev side oma inimestega ja soov osaleda pereelus.

Hooldus ja tervis

Puudli üks silmapaistvamaid jooni on tema lokkis, villane karvkate, mis ei aja karva, kuid nõuab järjepidevat hooldust. Igapäevane harjamine aitab vältida pusade teket ning karva lõikamine või trimmimine on vajalik vähemalt iga 6–8 nädala järel. Paljud puudliomanikud eelistavad professionaalse groomeri abi, kuna tõule iseloomulikke lõikusi on keeruline kodus saavutada.

Lisaks karvahooldusele vajab puudel regulaarset kõrvade puhastamist, hammaste hooldust ja küünte lõikamist. Kuna tema karv kasvab pidevalt, ei ole hooajaliselt karvavahetust, kuid hooldamata karv muutub kiiresti pusaseks ja ebahügieeniliseks.

Tervise osas on puudel üldiselt vastupidav ja pikaealine tõug. Sõltuvalt suurusest on eluiga keskmiselt 12–16 aastat. Tõul võib esineda pärilikke probleeme nagu puusaliigese düsplaasia, silmahaigused, epilepsia ja hambaprobleemid (eriti väiksematel variantidel). Vastutustundlik kasvataja testib vanemloomi ja jälgib liinide tervist, et ennetada raskemaid kõrvalekaldeid.

Kuidas toita puudlit?

Puudlitel on tihe ja lokkis karvkate, tundlik seedesüsteem ning sõltuvalt suurusest (toy, kääbus või tavaline) ka erinevad energiavajadused. Toitumisel tuleb arvestada karvkatte hoolduse, seedimise ja kehakaalu kontrolliga.

Toit peaks sisaldama:

• kvaliteetset loomset valku (nt kana, kalkun, lõhe või lammas), mis toetab lihasmassi ja aitab säilitada karvkatte struktuuri;

• oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid, mis toetavad naha niiskustasakaalu ja vähendavad sügelust ning kuivust;

• biotiini, tsinki ja muid mikrotoitaineid, mis aitavad hoida karva pehmena, vähendavad pusade teket ja toetavad naha kaitsefunktsiooni;

• kiudaineid ja probiootikume, mis parandavad seedimist ja toetavad soolestiku mikrofloorat.

Täiendavad soovitused:

• Sõltuvalt puudli suurusest tuleb valida sobiva suurusega krõbinad või pehmem toit, mis on lihtsasti närimiseks ja neelamiseks.

• Täiskasvanud puudlit tuleks toita 2 korda päevas. Kutsikatele sobib sagedasem toitmine väikeste portsjonitena.

• Puudlitel võib esineda toidutundlikkust, seetõttu tuleks vältida kunstlikke säilitusaineid, lõhna- ja värvaineid sisaldavaid toite.

• Maiuseid tuleks anda mõõdukalt. Eelistada tuleks madala kalorsusega ja funktsionaalseid maiuseid, mis toetavad nt hamba- või seedetervist.

• Kaalukontroll on oluline, eriti väiksemate puudlite puhul. Ülekaal võib suurendada liigeseprobleemide ja muude terviseriskide tõenäosust.

• Värske joogivesi peab olema pidevalt saadaval.

Kui ilmnevad nahaärritused, seedetrakti probleemid, karvkatte seisundi halvenemine või toidu vältimine, tasub konsulteerida loomaarstiga. Vajadusel võib kasutada spetsiaalseid hüpoallergeenseid või erivajadustele suunatud toite.

Tasakaalustatud toit aitab hoida puudli karvkatte tiheda ja terve, toetab seedimist ja aitab säilitada optimaalse kehakaalu.

Allergikutele võiksid veel sobida: portugali veekoer, šnautser, lagotto romagnolo, xoloitzcuintli (mehhiko karvutu koer) ja kääbuspuudel.