Kääbusšnautser – tõuinfo, hooldus ja toitumine

Sisukord

• Ajalugu ja päritolu
• Iseloom ja käitumine
• Liikumine ja aktiivsus
• Elustiili sobivus
• Hooldus ja tervis
• Kuidas toita kääbusšnautserit?

Andmed põhinevad FCI, AKC ja EKL ametlikul tõuinfol.

Ajalugu ja päritolu

Kääbusšnautser (miniatuuršnautser) on Saksamaalt pärit tõug, mille ajalugu ulatub 19. sajandi lõppu. Teda aretati suuremate šnautserite ja väiksemate tõugude, näiteks affenpinšeri ja kääbuspinšeri ristamise teel. Eesmärk oli luua väiksem, kuid samas vastupidav ja valvas koer, kes sobiks nii seltsikoeraks kui ka kodu- ja valvekoeraks, pakkudes kaitset näriliste vastu.

Kääbusšnautser saavutas kiiresti populaarsuse just oma mitmekülgsuse tõttu – ta oli piisavalt väike, et elada linnakorteris, kuid samas energiline ja tugev, et täita töökoera ülesandeid. Tõug säilitas šnautseritele omased iseloomujooned: nutikuse, julguse ja iseseisvuse.

20. sajandi alguses tunnustati kääbusšnautser ametlikult eraldi tõuna ning ta levis kiiresti Saksamaalt teistesse Euroopa riikidesse ja Ameerikasse. Tänapäeval on ta hinnatud eelkõige kaaslasena, kuid teda kasutatakse endiselt ka valve- ja töökoerana.

Iseloom ja käitumine

Kääbusšnautser on terane, julge ja tugeva iseloomuga koer. Teda iseloomustab valvsus ja elavus – ta on alati valmis reageerima ümbritsevale, olgu see siis võõras hääl, uksekell või pereliikme liikumine. Ta on erakordselt lojaalne ja kiindub oma peresse sügavalt, sageli valides endale ühe peamise inimese, kelle lähedus talle kõige olulisem on.

Tõug on intelligentne ja kergesti koolitatav, kuid vajab järjepidevust ja selgust. Tema isepäisus ja tugev isiksus võivad muuta treeningu väljakutsuvaks, kui puudub kindel ja kannatlik juhendaja. Parim tulemus saavutatakse positiivse kinnistamise ja selgete piiridega – kääbusšnautser ei talu ebaõiglust ega järske meetodeid, kuid reageerib väga hästi positiivsele, süsteemsele õpetusele.

Kääbusšnautser võib olla häälekas, kuna tal on tugev valveinstinkt. Ta annab häälega märku kõigest, mis tundub ebatavaline, ja see omadus muudab ta väga heaks koduvalvuriks. Siiski tuleb juba varakult talle õpetada, millal tohib haukuda ja millal mitte, et vältida liigset lärmakust.

Liikumine ja aktiivsus

Kääbusšnautser on aktiivne ja energiline koer, kes vajab igapäevast liikumist ja vaimset koormust. Ta ei ole küll suurt füüsilist tegevust vajav nagu näiteks borderkolli, kuid tal on tugev sisemine vajadus tegevuse järele. Jalutuskäigud, mängud, kuulekustreening ja ajutööd nõudvad ülesanded on talle hädavajalikud, et püsida tasakaalus ja rahulolev.

Ta on ka suurepärane kandidaat erinevateks koeraspordialadeks – näiteks agility, rallitreening, kuulekus või isegi lõhnade tuvastamise treening. Tema õppimisvõime, koostöövalmidus ja kiirus teevad temast tõeliselt mitmekülgse tegutseja. Samas ei tohiks unustada ka lihtsat koosolemise väärtust – kääbusšnautser hindab väga pereliikmetega koos veedetud aega.

Kui ta jääb pikemaks ajaks tegevuseta, võib tal tekkida soov ise endale ülesandeid leida – närimine, haukumine, valvamine või muu liialdatud käitumine on sageli märgiks sellest, et vaimne või füüsiline koormus on jäänud väheseks.

Elustiili sobivus

Kääbusšnautser sobib paljudesse elukeskkondadesse – ta võib elada nii korteris kui ka majas, kui tema vajadused on täidetud. Ta ei vaja suurt aeda, kuid vajab igapäevast vaheldusrikast liikumist ja pereliikmete tähelepanu. Ta ei ole koer, keda võiks päevadeks üksi hoovi jätta – ta on seltsikoer, kes tahab suhelda ja kaasas olla.

Tõug sobib hästi aktiivsetele inimestele, kes naudivad liikumist, suhtlemist ja õpetamist. Ta sobib ka peredesse, kus on vanemad lapsed, kes oskavad koera vajadusi mõista ja temaga viisakalt ümber käia. Väiksemate lastega tuleb olla ettevaatlik, kuna kääbusšnautser ei talu karmi kohtlemist ning võib liialdatud mängu ajal erutuda.

Ta sobib hästi ka üksikule inimesele, kes otsib intelligentset, ustavat ja elurõõmsat kaaslast. Kuid tuleb arvestada, et kääbusšnautser vajab kindlat struktuuri ja aega – ta ei ole lihtsalt armas sülekoer, vaid väärikas isiksus, kes ootab sinult juhendamist ja partnerlust.

Hooldus ja tervis

Kääbusšnautseri karv on kare, tihe ja trimmimist vajav. Ta ei aja karva, mis teeb temast sobiva valiku allergikutele või neile, kes hindavad puhtamat elukeskkonda. Samas tähendab see, et tema karv vajab regulaarset hooldust – harjamist mitu korda nädalas ning trimmimist iga 6–8 nädala tagant. Eriti oluline on hoolitseda habeme ja kulmude eest, mis võivad koguda mustust ja toidujääke.

Kõrvade puhtus, küünte lõikamine ja hammaste hooldus on samuti oluline osa kääbusšnautseri igapäevahooldusest. Väikest kasvu koertel on kalduvus hambakivile ja igemehaigustele, mistõttu on soovitatav harjutada teda varakult hammaste harjamisega.

Tõug on üldiselt terve ja vastupidav, eluiga ulatub 12–15 aastani. Mõned koerad võivad olla tundlikud silmaprobleemide, põlvekedra luksatsiooni või pärilike ainevahetushäirete suhtes, kuid vastutustundlik kasvatus ja regulaarne tervisekontroll aitavad neid probleeme ennetada.

Kuidas toita kääbusšnautserit?

Kääbusšnautseril on tihe karvkate, aktiivne ainevahetus ning eelsoodumus teatud tervisemuredele, näiteks ülekaalule ja kuseteede kivide tekkele. Toitumisel tuleb arvestada nende erivajaduste ning sobiva toidutekstuuri ja koostisega.

Toit peaks sisaldama:

• kvaliteetset loomset valku (nt kana, kalkun, lõhe või veiseliha), mis toetab lihasmassi ja aitab säilitada energiataset;

• oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid, mis toetavad naha ja karvkatte tervist ning vähendavad ärrituste ja kuivuse riski;

• madala rasvasisaldusega koostisosi, mis aitavad ennetada ülekaalu ja vähendada pankreatiidi riski, millele see tõug võib olla vastuvõtlik;

• tasakaalustatud mineraalisisaldust (eriti kaltsiumi, fosforit ja magneesiumi), et ennetada kuseteede kivide teket;

• kiudaineid ja probiootikume, mis toetavad soolestiku tööd ja aitavad säilitada normaalset seedimist.

Täiendavad soovitused:

• Toit peab olema väikest tõugu koerale sobiva suurusega – väiksemad krõbinad või pehmem tekstuur aitavad närimist hõlbustada.

• Portsjonikontroll on oluline: täiskasvanud kääbusšnautserit tuleks toita 2 korda päevas, kutsikaid sagedamini ja väiksemate portsjonitega.

• Maiuseid tuleks anda mõõdukalt ja eelistada madala kalorsusega ning funktsionaalseid variante (nt hammaste või seedimise toetuseks).

• Värske joogivesi peab olema alati kättesaadav. Kui koer kipub vähe jooma, võib kuivtoidule lisada vett või pakkuda osaliselt niisket toitu, et toetada kuseteede tervist.

• Regulaarselt tuleks jälgida koera kehakaalu ja karvkatte seisundit, et vajadusel teha muudatusi toidukavas.

Kui ilmneb sage urineerimine, uriinilõhna muutus, kõhulahtisus, isutus või nahaärritus, võib see viidata terviseprobleemile või toidutalumatusele. Vajadusel konsulteeri loomaarstiga sobiva dieedi või eritoidu osas.

Sobiv ja tasakaalustatud toit aitab kääbusšnautseril püsida heas vormis, toetab siseorganite tööd ning hoiab karvkatte ja naha heas seisukorras.

Koerad, kes ei vaja palju ruumi ja tunnevad end hästi ka korteris, on veel näiteks: mops, prantsuse buldog, bichon frisé, chihuahua ja bolonka.