Mops — tõuinfo, hooldus ja toitumine

Sisukord

• Ajalugu ja päritolu
• Iseloom ja käitumine
• Liikumine ja aktiivsus
• Elustiili sobivus
• Hooldus ja tervis
• Kuidas toita mopsi?

Andmed põhinevad FCI,
AKC ja EKL ametlikul tõuinfol.

Ajalugu ja päritolu

Mops on üks vanimaid seltsikoeri maailmas. Tema päritolu ulatub Hiinasse, kus sarnaseid lühikese koonuga väikseid koeri peeti juba üle kahe tuhande aasta tagasi. Keisrite ja aadlike õukondades olid mopid hinnatud seltsilised, kellele osutati erilist austust – neid hoiti paleedes, neil olid oma teenijad ja neid peeti lausa pühadeks loomadeks.

16. sajandil jõudsid mopid Euroopasse, kui Hollandi Ida-India Kompanii kaupmehed tõid nad Hiinast kaasa oma tagasisõitudel kodumaale. Seal said neist kiiresti aadlike lemmikud. Eriti kuulsaks said mopid Oranje dünastia õukonnas, kus neid peeti lojaalsuse sümboliks – legendi järgi päästis üks mops kuningas William I elu, hoiatades teda öise rünnaku eest.

Seejärel levis mops Prantsusmaale ja Inglismaale. Neid nähti tihti aadlike portreedel ning mopsidest sai tõeline moeaksessuaar. Väikese, sõbraliku ja armsa välimuse tõttu kujunesid nad populaarseks seltsikoeraks kogu Euroopas.

19. sajandil kinnistus tõustandard Inglismaal, kus hakati mopsi sihipärasemalt aretama. Sellest ajast alates on mops tuntud oma kompaktse kehaehituse, lühikese koonu ja rõngassabaga välimuse poolest.

Tänapäeval on mops armastatud perekoer, keda hinnatakse tema rõõmsa loomuse, sõbralikkuse ja iseloomuliku ilme pärast.

Iseloom ja käitumine

Mops on tuntud oma rõõmsa, seltskondliku ja südamliku loomuse poolest. Ta on äärmiselt kiinduv ja naudib inimeste lähedust rohkem kui enamik teisi tõuge. See koer ei taha lihtsalt olla kodus – ta tahab olla koos sinuga igal sammul. Mopsid armastavad kontakti ja suhtlemist ning võivad muutuda kurvaks, kui neid liiga kauaks üksi jätta.

Tõug on intelligentne, kuid sageli veidi isepäine. Mops ei pruugi kuuletuda pimesi – tema jaoks peab treening olema huvitav ja meeldiv. Tema loomuses on tugev soov meeldida, kuid kuna ta võib olla mugavusearmastaja, tuleb treeningutes kasutada positiivset kinnistamist ja mängulist lähenemist. Nad õpivad kiiresti, kuid ainult siis, kui neil on selleks motivatsiooni.

Mopsid paistavad silma oma naljaka oleku ja väljendusrikka kehakeelega, muutes nad armastusväärseks kaaslaseks.

Liikumine ja aktiivsus

Vastupidiselt levinud arusaamale ei ole see koeratõug täiesti passiivne. Ta naudib jalutuskäike, mängimist ja isegi trikkide õppimist. Samas tuleb arvestada tema lameda koonu ehk brahütsefaalse koljuehitusest tingitud piirangutega – kuumadel päevadel, kõrge õhuniiskuse korral või intensiivse koormuse järel võib ta kiiresti hingeldama hakata ja vajada puhkust.

Seetõttu on mopsile sobiv liikumine mõõdukas, ent järjepidev. Igapäevased jalutuskäigud, kodused mängud ja vaimne stimulatsioon aitavad hoida teda aktiivsena ja tervena. Talle meeldib väga pereliikmetega koos liikuda ja osaleda rahulikumas tempos tegevustes, mis ei kurna teda üle.

Vaimne tegevus on mopsile eriti oluline – käsuõpe, lõhnamängud ja lihtsad trikkide õppimised hoiavad tema nutikat meelt vormis. Vaatamata oma väikesele kasvule on ta suure koera hingega. Ta naudib tähelepanu ja eesmärgipärast tegevust.

Elustiili sobivus

Mops sobib ideaalselt inimesele või perele, kes soovib kodusõbralikku, rahumeelset ja suhtlemisaldis kaaslast. Ta on suurepärane valik nii eakatele, noortele täiskasvanutele kui ka peredele lastega – eeldusel, et teda koheldakse helluse ja lugupidamisega. Ta on loomult leebe ega talu ranget kasvatust. Lastega on ta kannatlik, kuid vajab siiski turvalist keskkonda, kus tema piire austatakse.

Korterielu sobib mopsile hästi, kuna ta ei vaja suurt elamispinda ja on suhteliselt vaikne. Siiski vajab ta iga päev tähelepanu ja kontakti, sest üksindus võib tekitada temas ärevust. Kuna ta armastab seltskonda, on ta õnnelik, kui saab olla seal, kus inimesed toimetavad – isegi kui ta lihtsalt jälgib toas toimuvat.

Mops ei talu äärmuslikku kuumust ega külma, mistõttu tuleb teda selliste ilmastikutingimuste korral hoolikalt kaitsta. Jalutuskäike tuleks planeerida hommikuks ja õhtuks ning kuumal ajal vältida liigset pingutust.

Hooldus ja tervis

Mopsi karvkate vajab mõõdukat, kuid regulaarset hooldust. Tema lühike karv vajab harjamist 1–2 korda nädalas, et eemaldada lahtine karv ja toetada karva loomulikku vahetumist. Kuigi ta on sileda karvkattega, ajab ta suhteliselt palju karva aastaringselt.

Oluline osa mopsi hooldusest on tema näovoltide puhastamine. Need voldid võivad koguda niiskust ja mustust, mis võivad põhjustada ärritusi või infektsioone. Puhastamine niiske lapi või spetsiaalse puhastuslapiga aitab neid probleeme ennetada.

Tervise osas tuleb arvestada mopsi brahütsefaalse anatoomiaga, mis võib tekitada hingamisprobleeme, eriti pingutuse või kuumusega. Samuti esineb tõul kalduvust ülekaalule, silmaprobleeme (näiteks sarvkesta haavandid) ja põlveliigese ebastabiilsust.

Tõu keskmine eluiga on 12–15 aastat. Õige toitumine, kehakaalu kontroll, mõõdukas liikumine ja regulaarne tervisekontroll aitavad tal elada täisväärtuslikku ja õnnelikku elu.

Kuidas toita mopsi?

Mops on väikest kasvu koeratõug, kes on tuntud oma rahuliku iseloomu ja suure söögiisu poolest. Nende toitmisel tuleb erilist tähelepanu pöörata kaalujälgimisele, hingamisteedele ning nahavoltide tervisele.

Toit peaks sisaldama:

• kvaliteetset loomset valku (nt kana, kalkun, lammas või lõhe), mis aitab säilitada lihasmassi ning toetab üldist ainevahetust;

• tasakaalustatud rasvu, sealhulgas oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid, mis hoiavad naha ja karvkatte heas seisukorras ning toetavad liigeste tervist;

• kiudaineid ja seedeensüüme, mis soodustavad seedimist ja aitavad vähendada gaase – mopsid on sageli seedetundlikud.

Mopsid on väga altid kaalutõusule, mistõttu on portsjonikontroll nende puhul äärmiselt oluline. Kuna nad on lühikese ninaga (brahhütsefaalne tõug), ei tohi nad süüa liiga kiiresti – soovitatav on kasutada aeglase söömise kaussi või jagada portsjon väiksemateks osadeks.

Täiskasvanud mopsidele sobib 2 toidukorda päevas, kutsikatele 3–4 korda. Maiused olgu väikese kaloriväärtusega ja antud mõõdukalt, eelistatult treeningu või tegevuse käigus. Värske joogivesi peab alati olema kättesaadav.

Mopsi karvkate ja nahavoldid vajavad tähelepanu – toit peab toetama naha tervist, et vältida põletikke või ärritusi. Kui märkad naha punetust, sügelust või kõhulahtisust, võib tegemist olla toidutundlikkusega.

Kui oled kahtlev, milline toit Sinu mopsile sobib, konsulteeri loomaarstiga. Õigesti toidetud mops on rõõmus, liikuv ja terve.

Koerad, kes ei vaja palju ruumi ja tunnevad end hästi ka korteris, on veel näiteks: prantsuse buldog, bichon frisé, chihuahua, bolonka ja kääbusšnautser.