Borderkolli — tõuinfo, hooldus ja toitumine

Sisukord

• Ajalugu ja päritolu
• Iseloom ja käitumine
• Liikumine ja aktiivsus
• Elustiili sobivus
• Hooldus ja tervis
• Kuidas toita borderkollit?

Andmed põhinevad FCI,
AKC ja EKL ametlikul tõuinfol.

Ajalugu ja päritolu

Borderkolli peetakse üheks maailma parimaks töökoeraks, eriti karjakoerana. Tõug pärineb Suurbritanniast, täpsemalt Inglismaa ja Šotimaa piirialadelt, kust tuleneb ka nimi (“border” tähendab piiri). Seal kasutati neid sajandeid lambakarjade hoidmisel ning koerad olid tuntud oma erakordse töövõime ja nutikuse poolest.

Esimesed kirjalikud viited sarnastele karjakoertele ulatuvad tagasi vähemalt 16. sajandisse. Borderkolli arengut mõjutasid mitmesugused Briti saartel elanud karjakoerad, kuid tõu kaasaegse kuju andis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses aretustöö. Üheks olulisimaks esiisaks peetakse koera nimega Old Hemp (1893–1901), kelle töötamisstiil ja rahulik, kuid sihikindel karjatamisviis said eeskujuks tervele tõule.

Borderkolli aretuses on keskendutud eelkõige tööomadustele, mitte välimusele. Seetõttu on nende välimuses esinenud ajalooliselt mõningaid erinevusi, kuid ühiseks tunnuseks on alati olnud tugev karjainstinkt, intelligentsus ja erakordne õppimisvõime. Tänapäeval kasutatakse borderkollisid üle maailma lambakarjade karjatamisel, aga ka erinevates koeraspordialades, näiteks agility’s, kuulekuses ja karjatamisvõistlustel.

Iseloom ja käitumine

Borderkolli on aktiivne, tähelepanelik ja äärmiselt koostööaldis. Ta naudib tegutsemist inimesega ja on motiveeritud õppima.Tõug sobib suurepäraselt koeraspordialadeks, nagu kuulekuskoolitus, takistusraja läbimine, rallitreening ja muud sarnased tegevused – mida keerulisem ülesanne, seda rohkem borderkolli särab. Kuna ta on tundlik ja terava tajuga, sobib ta hästi inimesele, kes oskab pakkuda kindlat, aga rahulikku juhendamist.

Borderkolli suhtleb palju kehakeelega, eriti oluline on tema jaoks silmside omanikuga. See tähendab, et ta reageerib kiiresti, loeb inimest hästi ning suudab peaaegu et „lugeda mõtteid“. Kuid see sama tundlikkus tähendab, et ta ei talu hästi karistust või närvilist keskkonda – tasakaal ja selgus on tema kasvatamisel võtmesõnad.

Borderkolli ei ole domineeriv ega kangekaelne tõug, kuid tema kiire taiplikkus tähendab, et ta võib õppida nii häid kui halbu harjumusi. Seetõttu on oluline pakkuda talle järjepidevat ja positiivset treeningut juba kutsikaeast alates. Ta on õnnelik, kui saab olla oma inimesega igapäevaselt seotud – isegi rutiinsed kodused tegevused võivad talle tähendada “koos töötamist”. Kui jätta ta tähelepanuta või üksinda pikaks ajaks, võib borderkolli hakata ilmutama stressikäitumist.

Liikumine ja aktiivsus

See tõug vajab igapäevaselt rohkelt liikumist ja vaimset tegevust. Talle ei piisa lihtsalt jalutuskäikudest – ta vajab sihipärast tegevust: kuuluvust treeningrühmadesse, pallimänge või karjatamisinstinkti rakendamist. Borderkolli võib läbida päevas mitu kilomeetrit ning olla ikkagi valmis järgmiseks väljakutseks.

Kui ta ei saa piisavalt vaimset või füüsilist koormust, hakkab ta „leiutama“ – näiteks taga ajama autosid, hüplema aknast sisse-välja, närima või üritab isegi inimesi karjatada. Selline käitumine ei ole pahatahtlik, vaid lihtsalt väljund otsimata jäävale energiale ja intelligentsile. Tema jaoks on vaimne stimulatsioon sama oluline kui füüsiline aktiivsus. Peenmotoorika harjutused, probleemide lahendamine, lõhnamängud ja uute käskluste õppimine aitavad hoida tema aju aktiivsena. Kui talle ei anta piisavalt mõttetööd, võib ta hakata end ise „töös hoidma“ – näiteks haukudes varju, jälitades valguslaike või püüdes varbaid. Need võivad tunduda naljakad, kuid viitavad igavusele ja rahuldamata vajadustele.

Samuti võib borderkolli olla suurepärane kaaslane matkadel, jalgrattasõidul või isegi kanuusõitudel – ta on vastupidav, liikuv ja naudib uusi keskkondi. Kui talle antakse võimalus uurida maailma ja osaleda aktiivselt pere tegemistes, on ta vaimselt tasakaalus ja rahul.

Elustiili sobivus

Borderkolli sobib kõige paremini aktiivsele ja teadlikule inimesele, kes soovib koeraga süvitsi tegeleda. Ta ei ole diivanikoer ega sobi omanikule, kes otsib rahulikku jalutuskaaslast. Samas on ta väga kiinduv ja lojaalne ning tunneb suurt rõõmu koostööst. Peredes, kus on noori ja liikuvaid täiskasvanuid, sobib ta hästi – kuid lastega tuleb arvestada, et borderkolli võib instinktiivselt proovida neid „karjatada“.

Korterielu pole borderkollile reeglina sobiv, välja arvatud juhul, kui omanik suudab iga päev pakkuda talle piisavalt treeningut ja tegevust. Ideaalne oleks elamine maal või äärelinnas, kus on turvaline võimalus vabalt joosta ja mängida. Tõug vajab omanikku, kelle elustiil toetab koera loomupärast vajadust struktuuri, tegevuse ja lähedustunde järele. Ta ei sobi inimesele, kelle elu on väga muutlik või kes ei saa koerale järjepidevalt tähelepanu pöörata. Samas, õigetes tingimustes võib ta olla ideaalne kaaslane ka üksikule inimesele – kui mõlemad naudivad aktiivsust, õppimist ja tihedat sidet.

Borderkolli hooldus ja tervis

Borderkollil on keskmise pikkusega topeltkarv, mis vajab regulaarset harjamist, eriti karvavahetuse ajal. Hoolduse seisukohalt on borderkolli karv üsna isepuhastuv, kuid märjal või mudasel ajal vajab ta sagedamat pesu ja kuivatamist. Kõrvade, küünte ja hammaste regulaarne kontrollimine aitab ennetada terviseprobleeme. Samuti on soovitatav teha talle varakult silmauuringud ja jälgida tema liikumist kasvueas, vältimaks liigeseprobleeme hilisemas elus. Tõug on üldiselt terve, kuid teatud liinidel võib esineda puusaliigese düsplaasiat, silmaprobleeme ja harvemini epilepsiat. Usaldusväärne kasvataja testib vanemloomi ning oskab anda soovitusi toitumise ja liikumise tasakaalustamiseks.

Tõug elab keskmiselt 12–15 aastat ja jääb aktiivseks ka kõrges eas, seega tuleb olla valmis pikaajaliseks ja aktiivseks kaasluseks.

Kuidas toita borderkollit?

Borderkolli toitmisel tuleb arvestada tema kõrge energiataseme, nutikuse ja töötahtelise iseloomuga. Kuna tegemist on väga aktiivse ja intelligentse tõuga, vajab ta kvaliteetset ja hästi tasakaalustatud toitu, mis toetab nii füüsilist kui ka vaimset vormi.

Toit peaks sisaldama rohkelt:

• loomset valku (näiteks kana, veiseliha, kalkun või lõhe), mis aitab säilitada tugevat lihasmassi,

• kvaliteetseid rasvu, eriti oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid (nt lõheõlist või linaseemnetest), mis toetavad karvkatet, nahka ja aju,

• ning kiudaineid ja probiootikume, mis toetavad seedimist ja üldist tervist.

Borderkollid on töökoerad ning nende energiavajadus võib erineda sõltuvalt aktiivsustasemest. Väga aktiivsetele või treenivatele koertele sobib energiarikkam toit, samas kui vähem aktiivsetel koertel tuleb jälgida kaalu, et vältida rasvumist.

Tavaliselt sobib täiskasvanud borderkollile 2 toidukorda päevas. Maiustustega tasub olla mõõdukas ja eelistada treeninguid toetavaid väikseid preemiaid. Värske joogivesi peab olema alati saadaval.

Kui märkad muutusi karvkatte seisundis, energiatasetes või seedimises (nt kõhulahtisus, gaasid, nahaärritused), võib see viidata vajadusele toidu muutmiseks. Mõned borderkollid võivad olla tundlikud teatud valkude või teraviljade suhtes. Kahtluse korral konsulteeri loomaarstiga, et leida just Sinu koerale sobivaim toidulahendus.

Suure liikumisvajadusega koerad on veel näiteks: siberi haski, saksa lambakoer, austraalia lambakoer, jack russelli terjer ja dalmaatsia koer.