Eesti hagijas — tõuinfo, hooldus ja toitumine

Sisukord

• Ajalugu ja päritolu
• Iseloom ja käitumine
• Liikumine ja aktiivsus
• Elustiili sobivus
• Hooldus ja tervis
• Kuidas toita eesti hagijat?

Andmed põhinevad
FCI   ja Eesti Kennelliidu ametlikul tõuinfol.

Ajalugu ja päritolu

Eesti hagijas sündis praktilisest vajadusest vastupidava ja hääleka jäljekoera järele, kes suudaks meie metsades ja soodes järjekindlalt ajada jänese ja rebase jälgi. Tegu on Eestis aretatud oma koeratõuga, kelle juured on kohalikes jahitraditsioonides ja kelle tööviis on kujunenud siinse maastiku nõudmisi järgides.

1940. aastate jahikorraldus tõi kaasa piirangud suurekasvuliste hagijate kasutamisele, suunates aretuse madalama, vilkama ja häälekalt töötava koera poole. Süsteemne valik algas 1947. aastal ning jätkus järgmistel aastatel. Aluseks võeti kohalikud hagijad ja ristati neid eeskätt beagle’i ning Šveitsi hagijate liinidega, et saavutada soovitud mõõt, haistmisvõime ja tööstiil. 4. septembril 2019 kinnitas FCI eesti hagija rahvusvaheliselt tunnustatud (tingimusliku) tõuna numbriga 366, mis aitas kodumaise tõu staatust maailmas kindlustada.

Iseloom ja käitumine

Eesti hagijas on rahulik, sõbralik ja tähelepanelik koer, kelle loomuses ei ole agressiivsust. Teda iseloomustab tasakaalukus ja lojaalsus oma pere vastu. Võõraste suhtes võib ta olla algul ettevaatlik, kuid mitte vaenulik. Sotsialiseeritud ja järjekindlalt kasvatatud hagijas on avatud ja rõõmsameelne ning sobib hästi seltsiliseks nii looduses kui ka kodus.

Tõug on väga inimesekeskne ja vajab suhtlust – üksindus ja tegevusetus võivad talle stressi põhjustada. Hagijal on tugev jahiinstinkt ning erakordselt arenenud haistmine, mistõttu jalutuskäikudel kipub ta jälgi ajama ja võib kergesti teelt kõrvale kalduda. Samas on ta koostööaldis ja hästi motiveeritav, kui omanik suudab pakkuda talle piisavalt tegevust ja selgeid reegleid.

Eesti hagijas õpib kiiresti ning on kuulekas, kuid vajab rahulikku ja kindlameelset juhendamist. Ta reageerib hästi positiivsele treeningule ja tasakaalukale lähenemisele. Liigne rangus või ebaõiglane kohtlemine võivad tema usaldust kergesti rikkuda. Õige kasvatuse korral on ta ustav, rõõmus ja tähelepanelik kaaslane, kes tunneb kiiresti ära pereliikmete meeleolumuutused.

Liikumine ja aktiivsus

Eesti hagijas on kõrge energiaga tõug, kes vajab igapäevast liikumist ja vaimset koormust. Regulaarne pikk jalutuskäik, jooksmine või metsas lõhnajälgede ajamine on talle hädavajalik. Kui liikumist jääb väheks, võib ta hakata otsima tegevust ise ja muutuda rahutuks.

Ta sobib suurepäraselt erinevatesse koerasportidesse – jäljeajamine, agility, kuulekuskoolitus ja teised aktiivsed tegevused aitavad tal oma loomuomast energiat maandada. Tugev lõhnataju ja töötahe teevad temast ka väga hea otsingu- või jäljekoera.

Lisaks füüsilisele koormusele vajab ta ka vaimseid ülesandeid: lõhnamängud, uute trikkide õppimine, probleemide lahendamine ja muu taoline tegevus hoiavad teda rahuliku ja tasakaalus.

Elustiili sobivus

Eesti hagijas sobib kõige paremini aktiivsele inimesele või perele, kes hindab looduses liikumist ja on valmis koera kaasama igapäevaellu. Ta ei ole koer, keda võib jätta päevadeks üksi aeda või korterisse – ta vajab kontakti, liikumist ja vaheldusrikkust.

Peresse sobib ta hästi siis, kui seal mõistetakse tema vajadusi ja ollakse valmis tegelema tema kasvatuse ja liikumisega. Suuremate lastega peres on ta tore kaaslane, väikeste laste puhul tuleb arvestada, et koer vajab kannatlikku õpetust ja järelevalvet. Varajane sotsialiseerimine on väga oluline, et ta õpiks erinevates keskkondades ja olukordades rahulikult reageerima.

Hagijas saab tavaliselt hästi läbi teiste koertega, kuid väiksemate loomade puhul tuleb arvestada tema jahipidamisinstinktiga. Selle ohjamiseks on oluline järjepidev treening ja varajane harjutamine.

Hooldus ja tervis

Eesti hagija lühikest karvkatet on lihtne hooldada – piisab regulaarsest harjamisest ja vajaduse korral pesemisest. Kõrvade puhastamine on eriti oluline, sest rippuvad kõrvad võivad kergesti mustust ja niiskust koguda. Hambahooldus ja küünte regulaarne lõikamine kuuluvad samuti iganädalasse hooldusrutiini.

Tõug on üldiselt hea tervisega, kuid nagu enamikul keskmise suurusega tõugudel, võivad esineda mõningad pärilikud probleemid, näiteks liigeste düsplaasia, silmahaigused või kõrvapõletikud. Vastutustundlik kasvataja teostab vajalikke terviseuuringuid. Eesti hagija keskmine eluiga on 12–15 aastat.

Kuidas toita eesti hagijat?

Eesti hagija toitumisel tuleb arvestada tema aktiivsuse, töökoormuse ja kehaehitusega. Tasakaalustatud ja kvaliteetne toit aitab hoida teda heas vormis ja toetab tema tervist.

Toit peaks sisaldama:

kvaliteetset loomset valku (kana, veis, kala), mis toetab lihaseid ja energiataset;

oomega-rasvhappeid, mis hoiavad naha ja karva tervena;

glükoosamiini ja kondroitiini, mis toetavad liigeseid;

vitamiine ja mineraale, mis tagavad immuunsüsteemi normaalse toimimise.

Lisasoovitused:

Jagada päevane toidukogus kaheks või kolmeks toidukorraks.

Vältida liigset füüsilist aktiivsust kohe enne ja pärast söömist.

Hoida koer saledas vormis – ülekaal suurendab liigeste ja südame koormust.

Vajadusel valida spetsiaalne toit liigestele või naha ja karva toetamiseks.

Toit tuleb valida vastavalt koera vanusele ja aktiivsusele. Kutsikad vajavad tasakaalustatud kasvu toetavat toitu, täiskasvanud töökoerad rohkem energiat ja vanemas eas kergemini seeditavat toitu.

Värske joogivesi peab alati olema saadaval ja toitumise muutused tuleks teha järk-järgult, vajadusel konsulteerides loomaarstiga.

Suure liikumisvajadusega koerad on veel näiteks: borderkolli, saksa lambakoer, austraalia lambakoer, jack russelli terjer ja dalmaatsia koer.