Bichon frisé — tõuinfo, hooldus ja toitumine

Sisukord

• Ajalugu ja päritolu
• Iseloom ja käitumine
• Liikumine ja aktiivsus
• Elustiili sobivus
• Hooldus ja tervis
• Kuidas toita bichon frisé’d?

Andmed põhinevad FCI,
AKC ja EKL ametlikul tõuinfol.

Ajalugu ja päritolu

Bichon frisé on pärit Vahemere maadest, kus meremehed ja kaupmehed pidasid väikseid valgeid seltsikoeri juba keskajal. Sageli seostatakse tõu juuri Kanaari saartega, eriti Tenerifega. Sealt toodi sarnaseid koeri Euroopa sadamatesse ning nad leidsid kiiresti tee aadlike õukondadesse.

Renessansiajal oli bichon hinnatud õukonnakoer nii Hispaanias kui ka Prantsusmaal. Teda näeb tollaste kunstnike töödel ning ta oli tuntud oma rõõmsa loomuse ja puhvis kähara kasuka poolest. Nimi „bichon frisé” tähendabki „kähara karvaga bichoni”.

Pärast Prantsuse revolutsiooni kadus õukondade hiilgus ja koos sellega vähenes ka bichoni populaarsus. Tõug jäi siiski püsima tänu linnaelule, tänavamuusikutele ja rändkunstnikele, kes kasutasid nutikaid ja seltsiva loomuga koeri etendustes.

20. sajandi alguses võeti tõu taastamine tõsisemalt ette Prantsusmaal ja Belgias. Kujundati ühtlasem tõutüüp ning bichon frisé kujunes taas populaarseks seltsikoeraks, keda iseloomustab elurõõm, sõbralikkus ja erakordselt kohev, kähar karv.

Sealt levis bichon frisé kiiresti mujale Euroopasse ja Ameerikasse. Tänapäeval tuntakse teda ennekõike armastatud perekoerana, kelle välimuses ja iseloomus on alles ajalooline õukonnaelegants ning tänavalavade mängulisus.

Iseloom ja käitumine

Bichon frisé on rõõmsameelne, elavaloomuline ja väga sotsiaalne koer. Ta on oma olemuselt äärmiselt sõbralik ja sobib suurepäraselt peredesse, kus väärtustatakse lähedust ja suhtlust. See tõug armastab inimesi ning soovib alati olla osa igapäevaelus kaasatud– ta ei ole kunagi endasse tõmbunud ega ükskõikne. Ta sobib väga hästi ka lastega, sest on kannatlik, mänguhimuline ja ei kaldu agressiivsusele.

Bichon frisé on intelligentne ja kiire õppija, kellele meeldib uusi asju proovida ja inimeste ootustele vastata. Ta naudib koolitust, eriti kui see toimub mängulisel ja positiivsel moel. Vaatamata oma armsale ja pehmele välimusele ei ole ta pelgalt sülekoer – temas peitub nutikas ja aktiivne isiksus, kes vajab vaimset stimulatsiooni ja osalust.

Tõu üks tugevusi on tema kohanemisvõime – ta saab hästi hakkama erinevates kodudes ja elustiilides, kui tema vajadused on täidetud. Samas on ta üsna tundlik ja ei talu hästi liigset rangust või üksiolekut – ta vajab armastavat, järjepidevat ja rahulikku kasvatust.

Liikumine ja aktiivsus

Kuigi bichon frisé on väike koer, vajab ta igapäevaselt mõõdukat liikumist ja vaimset tegevust. Ta ei ole ülemäära energiline, kuid kindlasti mitte ka passiivne – talle meeldib mängida, jalutada ja osaleda pere tegevustes. Jalutuskäigud, toomismängud ja uute trikkide õppimine hoiavad teda rõõmsana ja tasakaalus.

Tänu oma seltsivale ja motiveeritud loomusele sobib ta hästi erinevateks tegevusteks – alustades lihtsast käsuõppest kuni agility algtasemeni. Vaimne stimulatsioon on tema jaoks sama oluline kui füüsiline aktiivsus. Kui tal hakkab igav, võib ta muutuda nukraks, hakata haukuma või otsida tähelepanu muul viisil.

Bichon frisé naudib väga, kui temaga tegeletakse – talle sobivad hästi interaktiivsed mänguasjad, lõhnamängud ja pereliikmetega koos õppimine. Ta võib olla elav, aga mitte närviline – tasakaalu saavutamiseks vajab ta stabiilset päevakava, lähedust ja tähelepanu.

Elustiili sobivus

Bichon frisé sobib paljudesse elukeskkondadesse – ta on edukas nii korteris kui majas, kui talle pakutakse piisavalt liikumist, suhtlust ja hoolt. Tänu oma väikesele kasvule ja rahumeelsele loomusele on ta suurepärane kaaslane ka vanematele inimestele, kuid samas piisavalt aktiivne ja mänguline, et sobida lastega peredesse.

Ta on hea valik ka esmakordsele koeraomanikule, sest tema õpetamine on üldiselt lihtne ning ta ei esita ülemääraseid nõudmisi. Samas tuleb meeles pidada, et bichon frisé vajab igapäevaselt inimkontakti – ta ei sobi majapidamisse, kus teda jäetakse pikalt üksi.

Tõug ei ole valvur ega jahiinstinkti poolest tugev, mistõttu saab ta enamasti hästi läbi ka teiste loomadega. Tema rahumeelne ja sõbralik loomus teeb temast universaalse kaaslase, kellel puudub vajadus domineerida, kuid kelle kohalolu on alati tuntav.

Hooldus ja tervis

Bichon frisé kõige silmapaistvam tunnus on tema valge, lokkis karvkate, mis vajab hoolikat ja järjepidevat hooldust. Kuigi ta ei aja karva nii nagu paljud teised tõud, tuleb tema karva regulaarselt harjata ja trimmida, et vältida pusade teket. Enamasti on soovitatav külastada professionaalset groomerit iga 4–6 nädala järel.

Igapäevane hooldus hõlmab ka silmanurkade puhastamist, sest bichonil on kalduvus pisarate jääkide kogunemisele, mis võib põhjustada karva värvimuutust. Kõrvade puhtus, küünte lõikamine ja hammaste hooldus on samuti olulised, et vältida tavapäraseid väikekoerte probleeme.

Tervise osas on bichon frisé üldiselt tugev ja pikaealine tõug – keskmine eluiga on 14–16 aastat. Siiski võib esineda teatud pärilikke probleeme, näiteks allergiaid, nahahaigusi, põlvekedra luksatsiooni ja pisarate äravooluga seotud vaevusi. Regulaarne tervisekontroll ja kvaliteetne toit aitavad ennetada ja varakult märgata võimalikke muresid.

Kuidas toita bichon frisé’d?

Bichon frisé on rõõmsameelne, sõbralik ja elavaloomuline väikekoer, keda iseloomustab tihe lokkis karvkate ja tundlik seedimine. Selle tõu toitmisel on oluline pöörata tähelepanu naha ja karvkatte tervisele, toidutundlikkusele ning kaalujälgimisele.

Toit peaks sisaldama:

• kvaliteetset loomset valku (nt kalkun, kana, lõhe või lammas), mis aitab säilitada lihasmassi ja toetab karvkatte kasvu;

• oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid, mis hoiavad naha niisutatuna ja karva pehmena ning aitavad ennetada sügelust ja ärritusi;

• kiudaineid ja probiootikume, mis soodustavad seedimist ja aitavad vähendada tundliku seedesüsteemi probleeme.

Bichon frisé’d on vastuvõtlikud toiduallergiatele ja nahaärritustele, mistõttu on soovitatav vältida toite, mis sisaldavad kunstlikke värv-, lõhna- ja säilitusaineid või madala kvaliteediga kõrvalsaadusi. Eelistada võiks terviklikku, lihtsa koostisega toitu.

Kuna bichon frisé on väike, aga sageli väga entusiastlik sööja, on portsjonikontroll väga oluline, et vältida kaalutõusu. Sobivad väikesed portsjonid 2 korda päevas; kutsikatele alguses rohkem. Maiused peaksid olema väikese energiaväärtusega ja tervislikud.

Vesi peab alati olema värske ja kättesaadav. Aeg-ajalt võiks pakkuda ka toitainetega rikastatud närimismaiuseid, mis aitavad hoida hambaid puhtana.

Kui märkad naha kuivust, punetust, sügelust, kõhulahtisust või sagedast lakkumist, võib see viidata toidutundlikkusele. Sellisel juhul on mõistlik pidada nõu loomaarstiga, kes aitab koostada sobiva dieedi või soovitada hüpoallergeenset toitu.

Õige toitumine aitab hoida bichon frisé karvkatte lumivalge ja koheva, naha tervena ja üldise elujõu kõrgel, et püsida aktiivne kogu elu vältel.

Koerad, kes ei vaja palju ruumi ja tunnevad end hästi ka korteris, on veel näiteks: mops, prantsuse buldog, chihuahua, bolonka ja kääbusšnautser.